Püha lihtsameelsus

Tänases SLÕhtulehes ilmus intervjuu politsejuhi herr Antropoviga. Oma arvamuse selle etenduse kohta, mille peaosaliseks Antropov on sokutatud või vägisi trüginud, olen ma siin juba öelnud. Oma intervjuus aga üllatas kangelane hoopis uue mõttega, mille siin kohal tsenseerimata ära toon (tsitaat puudutab vastus ajakirjaniku küsimusele selle kohta kui hea tuttav on Antropov Tarmo Vanamõisaga):

«No ikka tuttavad. Kui mul abi vaja, saan alati tema poole pöörduda. On see siis
hotelli broneerimine, tagasisõidupileti ostmine jne. Ma ju ise ei helista kassasse.»

Mida tähendab see, et Antropov ei helista ise kassasse? Kas see on suure juhi jaoks liiga alandav? Kas lihtrahvaga suhtleb ta ka isiklikes asjades üksnes politseiametnike vahendusel? Kas ta poes kassapidajaga ikka räägib? Palju küsimusi, vähe vastuseid:) Suisa kahju, et Ärapanija suvepuhkusele jäi. Eluteatrikriitikute hinnang Antropovi osatäitmisele jääb seetõttu nautima.

Artikkel terves pikkuses siin.