Vandenõuteooria

Eile ilmus Postimehes Edgar Savisaare artikkel "Kes nõuavad Savisaare tagasiastumist?" Nimetet kirjutises "analüüsis" Edgar tema vastu antud 96 000 allkirja. Läbi peene iroonia ning oma varasemate kangelastegude kordamise jõudis autor tulemusele, mille kohaselt see üritus on justkui läbi kukkunud ning idee autorid ausaid inimesi justkui petnud, kuna allkirjaandjate nimekiri sisaldab 12,2% alaealisi ja mõningaid fantaasianimesid.

Tahtmatult hakkasin mõtlema, mis siis, kui need jaburad fantaasianimed on allkirjaandjate hulka lisanud Edgarile ustavad inimesed? Mis siis, kui elektroonilise allkirjakogumise põhja laskmiseks piisab kõigest põgusast saboteerimisest? Mis siis, kui algatatud aktsiooniga tulevad kaasa alaealised? Kas siis on kõik tehtud asjatult? Kas ühiskonnas millegi liigutamiseks peab hakkama täitma nõuetele vastavaid ankeete? Kas alaealisel ei ole õigust oma arvamusele? Kas Põlvamaa põllumees ei või nõuda pealinna linnapea tagasiastumist? Kas Tallinnas toimuv ei puuduta eestlasi, kes Tallinnas ei ela? Ma tahaks loota, et nii see ei ole.

Ja veel, kas Edgari poolt nimetatud allkirjakampaaniate (Eesti Raudtee ja Narva elektrijaamade müügivastu) läbiviimisel fikseeriti iga alla kirjutanu isikukood, töökoht ja täisnimi?

Natuke meediast

Olen viimasel ajal hajevil olnud. Kevade saabumisega on toimetamist kuidagi väga palju. Väga vähe on niisama istumiseks aega. Tööpäeva lõpu ja öö vahele jääv aeg sisustub justkui iseenesest. Ilusad ilmad soosivad kodust eemal olemist. Seetõttu ongi ajaveebimine pisut unarusse jäänud. Nüüd aga täie rauaga!

Tahtsin teiega jagada kolme meedia kogemust viimastest nädalatest.

1. Kaarel Tarand, Pastaka riiklikud matused
Väga mõtlema panev artikkel käsitsi kirjutamise tulevikust. Hakkasin ka ise mõtlema, millistes olukordades ma käsitsi midagi kirjutan ning jõudsin järeldusele, et nõustun täielikult Kaarel Tarandi artikli sissejuhatuses märgituga

Paljud meist kirjutavad käsitsi veel ainult allkirju, tervituskaarte ja pühendusi raamatusse ning juhuslikke märkmeid kohtades, kus ühtki moodsat tehnikavahendit pole parasjagu käepärast

Kuna minu jaoks muutus arvuti ja sellega kirjutamine kättesaadavaks alles põhikooli viimastes klassides, ei kujuta ma ausalt öeldes isegi ette, kuidas ja mismoodi on arvutiseerumine mõjutanud kaasaja laste käelise kirjutamise oskust. Tõsi ta on, et MSN-i, Rate ja e-posti kasutamine eeldab pigem klaviatuuri kui pastaka kasutamise oskust. Digitaalallkirja üha laienev kasutamisala vähendab vajadust käelist allkirja kasutada. Tunnistan, et allkirja asendamine PIN-koodiga kaarditehigute tegemisel vähendas ka nende situatsioonide arvu, kus ma oma allkirja paberile maalima pean. Tööalaselt "kirjutan" juba täna 90% allkirjadest digitaalselt.

2. Kalle Muuli, Kogukond ja marodäärid
Mul isiklikult on hea meel, et "Pronksöö" tulemusena laialdast kasutamist leidnud marodöörluse mõiste nüüd lõpuks ka lihtsale inimesele lahti seletatud sai. Pisut segaseks jääb muidugi see, mille pagana pärast nimetet selgitus nii hilja ilmus. Kalle Muuli reklaamib artiklis ennast kui kogenud ajaloosaate vaatajat, mistõttu pidi see vastuolu talle justkui ammu teada olema. Mis oleks olnud magusam, kui vahetult pärast lihtsa eestlase marodöörlusega üleujutamist avaliku elu tegelaste kirjaoskamatusele tähelepanu juhtida.

Kinnisvaraarendus

Metsas

PSB

Sattusin eile "kogemata" Pet Shop Boys'i kontserdile. Saku Suurhallis. Plaani minna ei olnud, aga tehti pakkumine, millest keelduda ei saanud. Kontserdiga jäin enam-vähem rahule. Jala sain tatsuma. Üllatas vägagi rohkearvuline publik. Lavasõu osas jäi midagi puudu.