Missy Elliott tuleb Tallinna!

EPL teatab, et 8. juulil käesoleval aastal annab tallinnas Lilleküla staadionil kontserdi Missy Elliott - vaieldamatult üks jõulisemaid naishippareidhoppareid, kelle anne ei peitu üksnes võimes artistina edetabeleid ehtida. Lisaks produtseerib Missy vägagi peent muusikat.

Tavaliselt

The problem with the oridinary people is that they are just too fucking ordinary.

E-valija argipäev

2007.a jaanuaris logis Eesti e-inimene eesti.ee portaali kasutades sini-halli-valget isikutunnistust. Nimetet portaalis toimetas e-inimene oma eesti.ee e-posti aadressi ümbersuunamise (kui tal see mingil e-põhjusel veel tegemata juhtus olema) ning "tellis" endale e-valijakaardi. E-valijakaart asendab tavapärast valijakaarti selle erinevusega, et saabub ilma keskonnavaenuliku Eesti Posti abita e-postkasti.

Nüüd on e-valijaks kehastunud e-inimene märtsis toimuvateks e-valimisteks valmis.

PS! Kas rohkeid "e-" liitega varustatud eestikeelseid sõnu arvestades ei oleks õige eesti inimest hoopiski e-inimeseks nimetama hakata?

Eurovisioon

Vaatasin laupäeval vanast harjumusest ka meie käesoleva aasta Eurohitid ära. Kõrva kostitati üllatavalt halvakavliteedilise popiga. Ütlen kohe, et lugude "tellimine" ennast ära ei tasunud. Midagi särvat ei produtseeritud. Eriti jäi pudeliharjana kõrva kriipima Soul Militia panus euroedusse. Tean, et härrad on oluliselt paremaid lugusid kirjutanud. Seekord, aga jäi Paadamil vist neile ütlemata, et tegemist laulu- mitte tantsuvõistlusega.

Positiivse poole pealt jäid esimesel kuulamisel meelde Paradiisi Gängi, 2QS & Linda ning perekond Etti lood.

Aitäh, Kiur!

Soolise võrdõiguslikkuse volinik on nüüdseks juba aastakse Eesti Vabariigis mürgeldanud. Tundub, et sood on meil võrdsed - aasta jooksul on laekunud ca 50 kaebust. Nii 1 kaebus nädalas. Pole just palju tööd 2 inimese jaoks st volinik ja tema nõunik. Mõlemad sümpaatsed preilid. Aga see kõik polegi nii oluline. Oluline on see, et täna õhtsuses saates "Kahvel" küsis Kiur Aarma soolise võrdõiguslikkuse volinikult küsimuse, mis mind sellesamuse võrdõiguslikkusega seoses kõige huvitanud on - kas Eesti ööklubid panevad toime soolist diskrimineerimist võimaldades neiudel klubidesse tasuta ja noormeestel tasu eest pääseda? Volinik arvas, et diskrimineerimine võib see olla küll. Euroopas ongi. Aga Eestis pole ühtegi sellist kaebust saanud lõpuni menetleda, kuna ühegi konkreetse ööklubi suhtes sellist kaebust pole. Võiks olla. Loodan, et tuleb. Ehk ületab voliniku tegevus siis ka sisuliselt uudiskünnise ja lihtne inimene näeb samuti tema töö vilju.

Seitsmesed uudised reporteristuvad

Tänases TV3e "Seitsmestes uudistes " oli lõik Eesti ajaloo suurimast lotovõidust. Täpsemalt sellest, kuidas võitja Eesti Loto kontoris võitu vormistamas käis. Võitja range nõudmine oli, et tema isik saladuseks jääks. Sellel vaatamata üritas Tv3e kaameramees teda tabada ning suurema osa videomaterjalist moodustas pilt, mis tekib siis, kui kaamera objektiivi kattab harali sõrmedega käsi. Vägistav ajakirjandus on vast korrektne termin sellise fenomeni iseloomustamiseks. On mõistetav, et kadedusest paktavas Eestis ei soovi lihtsast inimesest miljonäriks kerkinu oma isikut avaldada. Sellist soovi võiks ajakirjandus ka austada. Ei ole vaja sõrmede vahelt filmida. TV3e mõnigaseks tunnustuseks võib öelda, et viimaks tabatud kaadril võitjast oli nägu säbruliseks muudetud.

Anektoot

Kes teeks anektoodi sellest, kuidas Pille Minev ja Triin Tulev kokku said? Mingi seos neil juba on olnud.

Eesti maata eestlane

Äripäev Online (linki ei saa pakkuda, kuna ÄP veeb on...ämmmm...imelik) teatas mõned päevad tagasi, et 60% Ruhnu saarest kuulub rootslastele. Iseenesest tühine fakt. Demokraatlik-kapitalistlik-integreeruv-globaliseeruvas maailma täiesti tavapärane - inimene omab maad seal, kus tahab. Eestlased ostavad kortereid Türki, villasid Hispaaniasse ja majasid Horvaatiasse. Seal on päike. Tõsi, Ruhnu saare "kuuluvus" ei seondu mitte rootslaste kujuteldamatu vajadusega päikest võtta, vaid nõukogude okupatsioonist paraneva Eesti raviprotseduuri - omandireformi - tulemusega.

Ruhnu lugu lugedes tabasin end mõttelt - õigupoolest kellele Eesti kuulub? Kes on Eesti "omanikud"? Kas eestlased? Või soomlased? Või rootslased? Viskaksin siinkohal kinda uurivale ajakirjandusele - uurige välja, kui suurt osa Eestist eestlane omab ja, kas päev, mil oleme maata eestlased, on veel kaugel.

Lugedes tuhandeid artikleid kinnisvara maaniast ja selle võimalikust lõpust võib siiski väita, et Eesti maata eestlasi jääb aiva vähemaks. Mina olen Eesti maata eestlane.

Superman

Hoiatus! Kui teile peaks kunagi pakutama võimalust vaadata filmi Superman Returns või teil peaks tekkima kiusatus nimetatud filmi videolaenutusest laenutada või internetist tõmmata või koguni osta, siis jookske enne kiirelt minema kui tegudeni jõuate. Eelnev ei kehti nende kohta, kes aeg-ajalt enese lõbustamiseks halbu filme vaatavad või kellele meeldib absurdiulme. See film ei olnud kohe üldse "usutav". Muidugi, nii nagu jõuluvana, ei ole ka Supermani olemas, kuid üldreeglina saab ka väljamõeldist "usutavana" kujutada. Supermani viimases filmirullis oli aga vint sellises ulatuses ülekeeratud, et suurema osa ajast tule tahtmatult "no, kamoon" hõisata.

Täiendus: Siiski pole halba ilma heata. Väga hea rolli tegid Kevin Spacey Lex Luhtorina ja Parker Posey Kitty Kowalskina. Kitty ja Lexi tegelaskujud olid filmi vaieldamatud pärlid

Tehke oma pakkumine!

Käisin reedel ööklubis. Kahes koguni, kui lõpuni aus olla. Tavapärasest erinevaks tegi ööklubi külastuse asjaolu, et esmakordselt soovis kaasklubiline omandada riideeset, mida ma parasjagu seljas kandsin. Ja seda raha eest. Ma ei müünud, kuna pakkujal ei olnud lahendust probleemile, mis tekkinuks mul ilma selle riideesemeta.

Anne

Anne viskus tugitoolile, krahmas laualt puldi ja käivitas televiisori. Kell oli 19:04. Õues oli pime. Oli talv. Jaanuar, kui päris täpne olla. Helendav ekraan tõi tuppa hubast valgust. Ükski tuli ei põlenud. Anne oli kokkuhoidlik. Ta ei armastanud asjatult kulutada. Seetõttu oli tema ühetoaline korter peaaegu alati pime. Anne arvas, et elekter on liiga kallis. Seetõttu vaatas ta ka televiisori harva. Üksnes valitud saateid. Võimaluse korral sättis ta ennast põnevamate filmide või programmide ajaks külla kõrvaltrepikojas elavale sõbrannale. Sel päeval ei olnud sõbrannat kodus. Oli kolmapäev. Kolmapäeviti käis Gerli trennis. Aeroobikas. Annele aeroobika ei meeldi. Talle ei meeldi üldse sport. Sport paneb inimese higistama ja higistada Annele ei meeldi. Seepärast ei meeldi Annele ka saunad.

Anne vahetas närviliselt kanaleid. Film, mida ta vaadata kavatses, jäeti tehnliselt põhjustel näitamata. Selgus, et subtiitreid ei saadud tööle. Telediktor vabandas viisakalt ja teatas, et planeeritud filmi asemel näidatakse teist filmi. Seda teist oli Anne juba näinud. Anne oli vihane. Ta tõusis tugitoolilt, pani televiisori kinni ja sammus akna juurde. Anne mõtles ja vaatas õue. Anne tahtis midagi ette võtta selle kohtuva ebaõigluse suhtes. Ta oli asjatult mitu minutit elektrit kulutanud. Ja raha. Anne otsustas tegutseda.

2007 and counting

Mul on rõõm teatada, et maakera on veel ühe aasta ümber päikese suutnud tiirutada ilma päikesele langemata. Samuti ei ole koduplaneedile maandunud ühtegi taevast kivikamakat, tulnukate poolt leiutatud imemasinat (seda ma muidugi pärisel kinnitada ei saa) ega muud, mis maailma lõpu või 10 000 aastat ikaldust kaasa oleks toonud. Rõõm ja headus olgu meiega.

Ühtegi uus-aasta-lubadust ma andnud ei ole. Ja ilmselt ei anna ka. Plaane pean küll. Tahaks toredaid asju teha, rikkaks saada ja kogeda. Kogemused rikastavad inimest nagu rahagi:) Õnn aga pole väidetavalt rahas. Ehk on siis kogemustes. Või toredates asjades.

Kes veel ei tea, mis temaga 2007.a juhtub, siis kõik vastused on siin.