ID vs Pank

Mul on ID-kaart ja ma kasutan seda. Eriti pangas. Veebipangas. Täna kasutasin ka. Nagu tavaliselt. Aga veebipank ei olnud nagu tavaliselt. Alguses oli. Siis enam mitte. Pank muutus. Ja muutus selliseks:
ID-kaart ja pank läksid riidu.

Uudised ja reklaam

Esmalt hakkas reklaamiseid uudiseid näitama Kanal 2 oma modernses uudistemagasinis "Reporter". Seda võis mõista, kuna saade on pigem meelelahutusprogramm kui uudistesaade ning pealegi tunnike pikk. Kommertskanalilt on raske nõuda reklaamita eetritundi. Aga nüüd. TV3-e närvid on kah lõpuks katkenud ja äsja alanud "Seitsmeste uudiste" keskel kah reklaamipaus. Milleks? Kellele? Olen pettunud. Ühte reklaamivaba saadet võiks TV3 endale siiski lubada.

Tahan reklaamita uudiseid tagasi!

Kultuuripealinn

Miski imetabane Euroopa kultuuripealinna tiitel on jagamisel. Konkureerivad Tallinn ja Tartu. Võitja saab lindi kaela ja võimaluse valmistuda 2011.a, mil tekib faktiline võimalus täiendit linnanime juures pruukida. Linnad on teinud peeneid teleklippe ja tootnud hulgaliselt põnevat nänni. Kaampaania oleks nagu suunatud rahvale. Eestlastele. Tegelikkuses aga valib sobiva linna miski komisjon. Mitte rahvas. Komisjoni kuulub 9 inimest. Imelik, et nende 9 inimese suunamiseks õige otsuse poole on vaja telereklaami või kogu Eestit hõlmavat kampaaniat. Ilmselt on ka odavamaid ja efektiivsemaid viise. Võibolla neid kasutatakse paralleelselt. Ei tea. Võibolla ummistavad nende 9 inimese kõikvõimalikke postkaste ohtrad reklaamid ja pakkumised. Võib ju olla? Sellest hoolimata võiks keegi selgitada, miks on minul vaja teada, et Tallinn on Tartus parem kultuuripealinn või vastupidi. Kas ma saan kuskile kaevata, kui komisjon otsustab vale linna kasuks? Või on mul õigus üksnes nõrdinud olla ja Delfi vastavat uudist oma kibedate kommentaaridega täiendada?

Ma tean küll, kus rohkem kultuuri on. Aga ma ei ütle.

Eesti kosmosepoliitika prioriteedid

Väidetavalt (kui uskuda Delfit) on tänases EE-s juttu kellestki Viktor Sossulinist, kes ühiskondlikku liikumist "Eesti kosmonaut". Selleks, et esimene eestlane kosmosesse saata on raha vaja. Palju raha. Palvega toetuse saamiseks pöördus härra ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole. Ministeerium pole palvele veel vastanud, küll aga ütles pressinõunik järgmised kuldsed sõnad:

Inimese kosmosesse saatmine ei kuulu praegu Eesti kosmosepoliitika prioriteetide hulka.

Sama ministeerium on oma koduleheküljel 2004.a vahendanud Eesti seisukohta Euroopa kosmosepoliitika kohta, mis oli järgmine:

Eesti jaoks ei ole kosmosepoliitika prioriteetne valdkond. Perspektiivis võiks siiski huvi pakkuda osalemine valdkonna tehnoloogia väljatöötamise programmides ja samuti mõnedes rakendusvaldkondades.

Seega on Eesti oma kosmonaut täna eriti halvas seisus - mitteprioriteetse valdkonna mitteprioriteet. Väga nukker. Huvitav oleks loomulikult teada, et mis need komsosepoliitika prioriteedid siis tänases Eestis on. Asjaga mittekursis oleva kodaniku (nt minu) jaoks meenutab sõna paar "Eesti kosmosepoliitika" midagi sama ulmselist nagu nähtamtu mees või roheliste sõrmedega poiss. Loodetavasti ilmub selle mitteprioriteetse ja ulmselise poliitika prioriteetide nimekiri ka rahva ette. Võibolla ilutseb esimesel kohal sputnik või hoopis suur ja rasvane küsimärk.

Kevad

Ilmast on inimloomale alati rääkida meeldinud. Ilmateema on aga iseenesest problemaatiline, kuna selle ülesvõtmisega võib väljendada nii sügavat huvi ilma vastu kui ka vestluse teistele osapooltele mõista anda, et sul ei ole mittemillestki muust rääkida. Seepärast siis räägid ilmast. Õhu täitmiseks ja piinliku vaikuse vältimiseks. Mõnel inimesel on koguni kombeks sellises olukorras ilam ennustama hakata, pikkides tavapärase pilves-selgimistega-ilm jutu vahele vanarahva tarkusi ilmaennete kohta ning oma mälestusi ilmast eelmisel aastal samal ajal.

Praegu on sellise jutu puhumiseks aga eriti soodne aeg. Kevad on ju algamas. Seega saab teha prognoose selle kohta, aks kevad on juba käes või veel mitte ning milliste tunnuste alusel on võimalik kevade saabumist juba täna tuvastada. Päike on erakordselt ere, järelikult kevad. Usinamad on näinud ka lilli või kulu või sammalt või linde. Laisemad teavad, et naftareostus on jõudmas Tallinna lahte ning kevade saabumine muudab selle probleemiga tegelemise lihtsamaks. Loodetavasti suudekase reostus tõsiselt soojade ilamde saabumise ajaks kokku kühveldada. Hakkab teine mudu haisema ja teeb vetikases vees suplemise ebameeldivamaks. Tõsi, mitmed säästubeibed hoiavad raha spreipäevitus pealt kokku ning saavad keskonnareostuses supeldes oma nahalegi pruunikama varjundi.

Kena kevadet kõigile!

Eesti kunsti kumu

Eesti kunstile tehti muuseum ja kunst pandi selle muuseumi sisse. Muuseumile pandi ka tabav nimi - Eesti Kunstimuuseum ehk KUMU nagu lihtne inimene teab. Eile käisin minagi KUMUs. Eesti kunsti vaatamas. Ilus oli. Muuseum oli ilus ja kunst oli ka ilus. Wiiralt oli ilus. Lapin oli ilus. Raud oli ka ilus. Amandus Adamson oli ilus ja Adamson-Eric oli ka ilus. Palju ilusat oli. Ja seda me ju kunstil ootamegi - ilu. Sõna "kunst" ise sisaldab ka viidet ilule.

Huvitav oli see, et KUMU oli rahvast täis. Kohalikke ja turiste. Naisi ja mehi. Lapsi ja vanureid. Igasuguseid. Kõik uurisid pingsalt seinale riputatud pilte ja põrandale sätitud skulptuure. Muigel suid võis näha ruumis, milla põrand ja sein kuni laeni erinevaid büste täis. Büstid jutustasid. Vähemasti osad neist. Tuli aga kõrv büsti lähedale küünitada ja võiski jutuvada kuulda. Originaalne ja leidlik.

Taies, mis mulle väga hinge läks, oli pudelite hunnik, millidest igaüks kandis silti non-alcoholic vodka. Huvitav, kas reaalsuses oleks sellisel tootel turgu. Kas leidub iniemsi, kes naudivad viina maitse pärast, mitte vajadusest täis jääda? Mina selliseid inimesi ei tunne.

Palju õnne!

Möödnunud aasta juulis teatasin counteri riputamisest oma ajaveebi külge. Täna on mul hea meel teatada, et ajavahemikus juuli 2005 kuni märts 2006 on seda ajaveebi külastatud tuhat korda. Tuhandendas külastus leidis aset eile õhtul. Mul on rõõm valmistada rõõmu ka järgmistele tuhandetele:)

Tubakas is bääd!

Jaanuaris kirjutasin vesipiibundusest. Täna kirjutan suitsundusest. Sattusin nädalavahetusel toidupoe kassajärjekorras seistes silmitsema kassa kohal rippuvat suitsustendi. Minu tähelepanu köitsid väga erinevate kirjade sildid suitsupakkidel, mis kirjeldasid suitsetamist kui tapjat ja kopsuvähi põhjustajat. Puhtast uudishimust hakkasin uurima, kuidas sellised kurvad ja hirmutavad tekstid suitsupakkidele on sattunud ning avastasin, et eelmise aasta suvest toimib seda valdkonda reguleerib tubakaseadus täiesti uues redaktsioonis. Tubakaseaduse kohaselt peab kohustatud isik omal valikul sättima suitsupakile ühe terviseohu üldhoiatuse ja ühe terviseohu lisahoiatuse.

Üldhoiatused on:
1) «Suitsetamine võib tappa.»;
2) «Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist.»

Lisahoiatused on:
1) «Suitsetamine lühendab eluiga.»;
2) «Suitsetamine ahendab artereid ning põhjustab südameinfarkti ja ajurabandust.»;
3) «Suitsetamine põhjustab kopsuvähki.»;
4) «Raseduse ajal suitsetamine kahjustab sinu last.»;
5) «Kaitse lapsi: ära sunni neid hingama tubakasuitsu.»;
6) «Suitsetamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt.»;
7) «Suitsetamine tekitab kergesti sõltuvust. Ära alusta!»;
8) «Suitsetamisest loobumine vähendab ohtu haigestuda südame- ja kopsuhaigustesse.»;
9) «Suitsetamine võib põhjustada aeglase ja valuliku surma.»;
10) «Otsi abi suitsetamisest loobumiseks: küsi nõu oma perearstilt või apteekrilt.»;
11) «Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust.»;
12) «Suitsetamisega kaasneb naha kiire vananemine.»;
13) «Suitsetamine kahjustab spermat ja vähendab viljakust.»;
14) «Tubakasuits sisaldab benseeni, nitrosoamiini, formaldehüüdi ja sinihapet.»

Vat mis kõik välja tuleb. Hea, et ma ei suitseta. Vähemasti mitte sigarette:)

Kuhu kadus 1,3 miljardit krooni?

Hirmsaid inimesi liigub ringi. Hirmsaid ja ahneid. Hirmsatest kõige ahnemad laadisid 21. veeburari öösel Inglismaal, Kentis Renault veokisse 53 miljonit inglise naela, mis teps mitte nende pangakontolt ei pärinenud. Rahani jõudmiseks võeti pantvangi perekonna jagu inimesi. Raha leidmiseks on rakendatud terve Inglismaa täis inimesi. Segadust kui palju. Tegemist ühe suurema raharööviga minule tuntud ajaloos. Kellel raha vajaka...Easyjet'iga vee taha ja naelu otsima.

Mis täpselt toimus ja kaugel on kuritöö jälgede ajamine, saab jälgita siit.