Kes tahab saada miljonäriks?

Kõik tahavad, aga Kristel Kruus tahab eriti. Neiu on veebiavarustesse riputanud veebilehe, mis instrueerib külastajaid teda miljoni kokku ajamisel abistama. Jälgime huviga. Ehk nii ongi võimalik miljonäriks saada. Kui googeldamise tulemusi uskuda, on tegemist alles 6. klassi õpilasega. Aega on:)

Hansapank teenib minutis üle keskmise palga

EPL on välja arvutanud, et Hansapanga Grupp teenis 2005.a kolmandas kvartalis miljard krooni puhaskasumit - see teeb 11,1 miljonit krooni päevas ja 7 716 krooni minutis. Statistikaameti andmetel oli kesmine brutopalk 2005.a esimeses kvartalis 7 427 krooni (5 933 krooni kätte) ja teises kvartalis 8 291 krooni (6 584 krooni kätte). Kolmanda kvartali tulemused ei ole veel saadaval. Seega saab HP minutis kätte rohkem kui keskmine eestlane kuus. Mõni ime, et rootslaste Swedbank seda meepotti oma riiulisse sättida ihkas.

ID & IT

Postituses E-valimised kurtsin, et ID kaardiga seotud teenuste kasutamine Firefox brauseriga ei tahtnud õnnestuda. Nüüd on mul hea meel teatada, et pärast mõningast pusimist hakkas süsteem siiski tööle. IE jääb esialgu kõvakettal olevasse kolikambrisse tolmuma.

Leim on lame

Delfi, Eesti Ekspress, SLÕhtuleht ja Eesti Päevaleht on alustanud võitlust internetis vohava leimi vastu.

Leim - mõnitava, solvava või vihkamist levitava sisuga sõnum, kommentaar,
veebipäevik, foorumipostitus, meil või muu sarnane netikasutajate poolt loodud
postitus internetis.

Avatud on koguni vastav veebileht, mille kaudu siis laiemat avalikkust oma seisukohatdest teavitatakse. Mina olen ka leimi vastu. Olen selle poolt, et nagu hallis reaalsuses, peab inimene ka internetis väljendatud eest täit vastutust kandma. Internetis toimuvat võib iseloomustada seoses valmistega püha lehma staatusesse kergitatud sõnapaariga - eetiline kriis. Kõik tahavad möliseda, aga anonüümselt. Mölisemise adressaadil peaks aga olema sisuline ja teostatav võimalus ennast sellise mölina vastu kaitsta ja saab saavutada üksnes selliselt, et möliseja teab enne mölisema hakkamist, et korrakaitsja karvane käsi võib selle mölinaga seoses hiljem tema uksele koputada ja taksoteenust lähimasse jaoskonda pakkuda või et mõne aja pärast võib ta oma postkastist leida hagiavalduse, milles nõutakse mittevaralise kahju hüvitamist ja mölisemise lõpetamist.

Edasi, kentukipoisid!

Ärilause

Tsitaat tänasest Äripäevast:

Mida jumal ei ole andnud, seda ei kompenseeri ka kõige kallim
koolitaja.

Ants Mitt, Koger & Partnerid

Subtiitrid on tagasi

Alahindasin kodukamara põrandaaluse tõlkimiskoolkonna visadust. SubClub'i veeb on taas üleval ja suisa mitmes kohas - siin ja siin ka. Ühtlasi on veebi autorid alustanud aktsiooni autoriõiguse seaduse muutmiseks, täpsemalt viidatet seaduse § 13 lg 1 p 4 korrigeerimiseks. Vastav ettepanek ja arutluskäik on jälgitav portaali TOM vahendusel. Ei tahaks küll kriitiliseks muutuda, aga minu nägemust pidi on SubClub'i esindajad asjale liiga pealiskaudselt lähenenud. Esitatud ettepanek ja selle põhjendused on nii lakoonilised, et nende abil küll mägesid ei liiguta, veel vähem seadusandjat. Selle kõrval tundub EAKO varasem ähvardus suisa kirjandusliku ja õigusliku tippteosena. Teema iseenesest väärib diskussiooni ja seda ehk suudetakse ka tekitada, kuid argumenteerimist võiksid kõik osapooled hoolega õppida.

Saaremaa Ralli

Nädalavahetusel käisin Saaremaa Rallil. Viimati külastasin analoogset spordiüritust põlvepikkuse poisikesena. Siis vuhisesid kurvides valdavalt teispool Peipsi järve produtseeritud masinavärgid, nüüd aga peaasjalikult erinevate järjekorranumbritega Mitsubishi Evod. Nende ees, taga ja vahel ka mõned üksikud VAZ-id, mis kurvis maast õhku kergitatud sopakaare poolest Jaapani imedele pika puuga ära panid.

Mina vaatlesin kiirsukatset SS-9. Selleks ronisin ühe järjekordse kurvi sisekurvis oleva kiviaia otsa, millelt rada oli jälgitav umbes 50 m ulatuses. Seda konkreetset kurvi läbides olid autot minust umbes poole meetri kaugusel - adrenaliin missugune. Sellele vaatama ei tekkinud kordagi hirmu oma elunatukese pärast. Ainus mure oli igal pool lendavad sopapritsemed ja taevast lakkamatult allasadav vihm. Selle kompenseerisid aga vali mootorimürin, summutitest välja kargavad leegid ja kurve elegantselt läbivad masinad.

Olen ralli enda jaoks taasavastanud. Tahan veel.

Grillimishooaeg

Eile teatas televiisoris esitatud Fairy Powerspray reklaam, et Eestis on grillimishooaeg täies hoos. Minu poolt kasutatavas eluruumis algas aga kütteperiood. Kas ma olen millestki valesti aru saanud?

Qua vadis, eestikeelsed subtiitrid?

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon (EAKO) on alustanud armutut võitlust veebilehtede vastu, mis vahendavad põlveotsas tõlgitud subtiitreid DivX formaadis filmidele. Loetud päevad tagasi pani poe kinni Eesti suurim subtiitrite andmebaas - SubClub. Praegu ilutseb selle filmihuviliste altari veebiaadressil EAKO "info" koos rohkete viidetega kurjadele ja veel kurjematele paragrahvidele. Kirja on hoolega lahanud Wolli. Osade tema poolt avaldatud seisukohtadega võib tõepoolest nõustuda, osadega mitte.

Meenub aastaid tagasi EAKO poolt korraldatud kampaania lehekülgede vastu, kus mp3 faile eksponeeriti. Too kampaania osutus vägagi edukaks. Täna võib selliseid lehti neti.ee keskkonnast tikutulega taga otsida. Kirjade sisu oli siis analoogiline - lakooniline ja viidetega pikitud. Tundub, et selline lähenemine oligi õige. Lehed võeti ilma suurema kobinata maha, kuna üleriputajad teadsid sisimas isegi, et päris õige see tegevus ei olnud. SubClub-i omanikega tundub sama lugu olevat. Leht kadus kogu täiega.

EAKO kiri ise on aga lähemal uurimisel kõike muud kui hirmutav. EAKO ei ole isegi pidanud vajalikuks adressaadile selgitada, keda ja mis asjaoludel ta esindab. Selgusetuks jääb seegi, kas nad üldse ise on taibanud, kelle õigusi see tõlkimine siis ikkagi rikkunud on - filmitootjate või dialoogi autorite omi. Spetsialiseerunud õiguste kaitsjalt ootaks enamat. Ootaks põhjalikumaid selgitusi. Möönan, et subtiitrindus sellisel kujul ilmselt autorite õigusi käsitlevate normidega kooskõlas ei ole ja ehk tõepoolest oleks autoritel võimalik oma õiguste kaitseks kohtus üht-teist ära teha. EAKO-l selleks aga vaevalt jõudu ja volitusi jätkuks. Ainus sisuline asi, mida nad ilmselt teha saaksid oleks kriminaalasjade menetlemise õigusega isiku poole pöördumine ning neile menetluse alustamiseks vajaliku aluse ja ajendi andmine.

Sõltumata sellest, et autorite õigusi rikutakse iga päev massiliselt, võiks autorite õiguste kaitsmine toimuda siiski väärikalt ja korrektselt. Inimesele ei tohiks jätta muljet, et tema poole pöörduja on autor või autori volitatud esindaja, kui tegelikult ei ole tegemist kummagagi. Õige oleks ka märkida, milliseid autoreid esindatakse ja millisel alusel. Samuti, milline osa lehest või millised failid tuleb eemaldada. Loojad on ühiskonna kultuursema osa esindajad. Loojate eisndajad võiksid oma tegevses seda joont edasikanda.

E-valimised

E-valmine osutus oodatust oluliselt problemaatilisemaks. Seda mitte protseduuri keerukuse tõttu, vaid pigem minu suutamtuse tõttu õigel ajal ennast kõige tarvilikuga varustada. Nimelt selgus, et kodumaa palju kiidetud pealinnas tuleb id-kaardi lugejat tikutulega taga otsida. Kolmest läbihelistatud K-Arvutisalongi poest ei olnud lugejaid üheski, Elioni kõik Tallinna poed olid samuti lugejatud. Lõpuks leidsin PCMCIA pesasse sobiva jubina ühest Ordi poest. Kogu vajaliku tarkvara installeerimine võttis kümmekond minutit. Siis väike restart ja valima. Valimine ise võttis minuti-paar, kuna otsuse olin juba varem ära teinud. Nüüd võin aastate pärast põlvel hüpitatavale lapselapsele rääkida lugu sellest, kuidas tema esivanem osales maailma kõige esimestel e-valimistel. Mõnus.

Üks probleem ka. Nimelt ei õnnestunud id-kaardiga seotud teenuseid kasutada Firefox brauserit pruukides. Id-kaardi veebis olevate juhiste abil ka ei õnnestunud asju jonksu saada. Eemal terendab hirmus perspektiiv...taas tuleb IE-ga brausida.

Valimised

Jälle saab valida. Jälle saab kodnikukohustusi täita. Jälle saab maailma muuta. Kõlab suurelt. Ja ongi ehk suur. Üks hääl võib otsustada suuri asju. Vähemasti selliseid näiteid kistakse ikka ja jälle ajaloost esile. Eestis on raske uskuda ühe hääle sellist kaalu. Ükskõik kui püüdlikult sa ühe või teise erakonna poolt hääletad, ikka avastad, et ühel hetkel on nad oma poliitiliste vaenlastega ühes voodis ja sinule kui valijale antud lubadused ei maksa enam suurt midagi. Ära tüütab see jama lihtsa inimese. Valija hääl devalveerub nagu maksevahend arengumaal. Aga valima peab ikka. Põhimõtteliselt ja jonnakalt. Homme üritan e-valida, kui riist-, tark- ja muud varad hangitud saavad ja tehnika alt ei vea. Häkkereid ei karda. Kui nad mu hääle kätte saavad, siis printigu välja ja pangu seinale. Mina ei häbene.

Kohukest tahaks:)

Film: The Hurricane

Loetud päevad tagasi serveeris kohaliku teletaeva särvaim täht TV3 tugitoolites lõsutavatele filmisõpradele hõbekandikul muuvit pealekirjaga "The Hurricane". Sättisin minagi ennast mõnusalt helesinise kasti ette, nosisin kartulivahvleid ja olin valmis. Film jutustas kurva loo rock'n'rolli taktis puusi nõkustavate 60ndate poksjast Rubin Carter'ist, kes poksikinnastega vastaseid nüpeldades teenis välja hüüdnime "Hurricane". Kaklemisoskusest oluliselt kuulsamaks tegi härrasmehe aga asjaolu, et ta 1967.a kolme isiku mõrvas süüdi mõisteti ning vangalsse kolme eluagset vangistust kandma saadeti. Kuid ka see pole veel kõik. Väsimatu võitlejana kaebas ta otsuseid siia ja sinna seni, kuni ta 1985.a uuesti vabadusse pääses, kui mees, kellele kõvasti liiga on tehtud ja kes alusetult mitu head aastat rootsi kardinate taga veetis. Südantlõhestav märtrilugu. Vähemasti nii võib tunduda popkorni nosimisest rasvasega suuga kinost lahkujale. Kuid sel medalil on veel teinegi külg, mida asjast huvitatutele üritab näidata veebikülg "Rubin "Hurricane" Carter: The Other Side Of The Story". Neile, kes filmi näinud, soovitan ka seda lehte pisut sirvida. Vandenõuteoreetikutele on lehe külastamine aga suisa kohustuslik. Nagu ka meerikamaa popukultuuri kahjuliku mõju kuulutavatele subjektidele.

Ükskõik, olgu see film muinasjutt ja tegelikkus hoopis muu, see ei vähenda filmi kui sellise kvaliteeti. Film oli hea ja väärib seetõttu vaatamist.

Küsimus

Hommikul BBC World uudisteprogrammi vaadates komistasin Araabia Ühendemiraatite lennufirma Emirates reklaamile, kus muuhulgas küsiti järgmist:

When was the last time you did something for the first time?

Tõepoolest. Millal?

Põhjas

Sooritus sai ametlikult kinnitatud! Nüüd on paar aastat rahu ja siis uuele ja veel suuremale ringile. Kui vahepeal miskit ei muutu ja ma uusi ja veel põnevamaid valikuid ei tee. Elu on lill...ole mees ja nopi üles!