Einoh

Jalutan mina täna töölt koju ja ühtäkki kõnniteel keset linna paar punaseid stringe. Pidi ikka kiire olema...

Ratsa virtuaalrikkaks vol 3

Nii. Enne tänase börsipäeva algust on seis selline, et aktsiaportfelli väärtus on vahepealse aja jooksul kahanenud ning kasvuks võrreldes väärtpaberite ostuhetkega on kõigest 0,19%. Vahepeal müüsin maha kõik Kalevi aktsiad ehk on sellest pisut abi. Ootame.

Fondiportfelli kasv on jõudnud aga 4,46% tasemele. See on ca 1,4% rohkem, kui eelmise kokkuvõtte tegemise ajal. Fondiportfell võimaldaks müügi korral teenida juba ka väikse kasumi.

Kuhu nüüd?

Selline küsimus kerkis minu pea kohal kõrguvasse mõttemulli kolmapäeva, 22.06, õhtul, kui ma bussiga Virtsu sadama lähistele saabusin. Olin just jõudnud rõõmustada, et näe, lõpuks paistab vesi, kui juba paistsid ka esimesed järjekorras seisvad autod. Ja seda juba mõnisada meetrit enne silti, mis teatas sisenemisest Virtsu asula piiridesse. Hirmus. Ajaleht väitis järjekorra pikkuseks ca 4 km ja õnnetuimaks ooteajaks 8 tundi. Inimestel ei olnud kiire, neil oli aega. Eesmärk pääseda omapärasele Viru Valge pasunapuhuja kujulisele saarele pühitses ootamisega kaasneva ebameeldivuse.

Olen senini olnud tulihingeline "teeme-ilusa-ja-kiire-silla" idee pooldaja. Sild looks võimaluse ilma suurema närvikuluta koju pääseda. Aga samas, kas paljuräägitud sild siiski ei võta ära osa sellest eksootikast, mida Saaremaale minek endaga kaasa toob. Võibolla see pisut raskendatud ligipääs tekitabki selle mõnusa surina, mis tuhandeid inimesi pühade ajal saarele sunnib. Mine tea.

Ilus kirjandus

Ei mäletagi, millal ma täpselt viimase ilusat kirjandust sisaldava tükise läbi lugesin. Ilmselt oli see hirmammu. Vast koguni aastaid tagasi. Põhjuseks ilmselt kooliajal tekkinud lugemistülgastus, kuna suhteliselt pingelistel sessiperioodidel tuli suhteliselt suur hunnik erinevaid paberilehti läbi lugeda. Seetõttu tundus sinna otsa veel mõne ilusa kirjanduse raamatu läbilugemine suisa masohhismis ilminguna. Aga...ajad on muutnud. Mõned päevad tagasi ühes raamatupoes riiulite vahel ringi luusides ei suutnud ma vastu panna kiusatusele, mis tekkis taskukohase hinnaga seltsimees Kenderi "Pangapettust" nähes. Otsustasin minna riskile ja soetada nimetatud teose. Nüüd olen seda mõned päevad ka lugenud. Nagu valge inimene (olgu siinjuures märgitud, et tähistus "valge inimene" ei oma selles kontekstis mitte rassistlikku tähendust vaid viitab pigem teatud normaalsusele elustiilis, mistõttu ka mustanahaline võib olla "valge inimene" selles kontekstis)...pärast tööd ja enne uinumist. Ja hea on. Raamat on hea.

Ratsa virtuaalrikkaks vol 2

Olen võlgu esimese nädala investeerimistulemused. Nii...aktsiaportfelli väärtus kasvas nädalaga 1,73%. Puhaskasumit ei ole investeering veel teeninud, kuna müümisel maksmisele kuuluvad teenustasud on piisavalt kõrged.

Fondiportfelli väärtus on kasvanud 3,07%. Puhaskasumit ei ole portfeel samuti veel teeninud. Kuigi selles portfellis sisaldub ainsa väärtpaberina plussi jõudnud Trigoni fondi osak, mida täna oleks võimalik juba väikese kasumiga müüa.

Väga hea...jätkame:)

Ekspressilt ekspressteenindus

Olen värske Ekspressi tellija. Avastasin, et iga päev saabuvate lehtede lugemiseks ei ole kodus eriti mahti, aga päris ilma leheta pole ka hea. Miskine paberihunnik võiks ju aeg-ajalt postkasti arvete kõrvale prantsatada. Nii lõpetasin oma aastaid kehtnud suhted Äripäevaga ja lõin käed Ekspressi kirjastajatega. Eile, Ekspressi ilmumise päeval, tabas mind aga üllatus. Postkast oli terve päev tühi. Täna asusin asjaolusid selgitama ja pöördusin väljaande juures leibateeniva tuttava poole. Pärast mõningast ootamist selgus, et leht oleks pidand saabuma, aga ilmselt on Eesti Post minule mõeldud lehele muu rakenduse leidnud. Et ma aga leheta ei jääks, eraldati mulle täiendav eksemplar, mille ma koheselt ka kõrvalmajas asuvast EE toimetusest kätte sain koos "valuraha" ajakirjaga Lemmik. Hinge jääb muidugi kahtlus, kas minu hädaldamise tulemus oleks olnud sama, kui pöördunuksin murega EE poole üldnumbri vahendusel anonüümse tellijana?

Sidrun

...tühjaks pigistatud. See olen mina.

Ratsa virtuaalrikkaks

Olen aastaid püüdnud lahti mõtestada investeerimise imetabast maailma. Jutud investeerimisest on seni tundunud müstika valdkonda kuuluvatena, võrreldavatena lugudega kvantfüüsikast või kloonimisest. Eile aga astusin esimesed ebakindlad saamud selle valdkonnaga lähemalt tutvumises st asusin haldama 2 virtuaalportfelli LHV koduleheküljel. Seega päris raha ei kuluta, aga investeerimise tunde saab kätte. Esimese portfelli investeeringu suuruseks valisin 10 000 krooni, mille investeerisin Tallinna börsil noteeritud aktsiatesse. Teise portfelli investeeringu suuruseks valisin aga 30 000 krooni ja selle summa investeerisin fondidesse ning ühte Tallinna börsil noteeritud aktsiasse. Esimese börsipäevaga plussi ei jõudnud, kuna teenustasud neelasid kogu teenitud kasumi. Eks nädala pärast vaatame uuesti.

Skype - suhtle vabalt!

Esmaspäeval katsetasin esimest korda SkypeOut teenust. Tegemist on ilmselt kõigile tuntud suhtelmistarkvara lisaga, mis võimaldab oma arvuti taga istudes helistada ükskõik kus maailma otsas asuvale tavatelefonile.

Kuivõrd minu laptopis olev Skype oli mõne võrra aegunud, tuli esimeses järgekorras toimetada selle kaasajastamine. Mõni minut erinevatel nuppudel klõpsimist ja oligi valmis. Seejärel tudeerisin Skype kodulehekülge tuvastamaks, kuidas see asi siis ikkagi käib ja palju maksab. Juba targemana asusin kõneaega soetama. Sõber oli eelnevalt hoiatanud, et tarvis läheb krediitkaarti. Krediitikaardi pähe kunagi soetatud kaardi panin seetõttu kenasti valmis. Suur oli aga minu üllatus, kui ühe maksmisviisina pakuti mulle ka ülekande tegemist hanza.net'i vahendusel. Kasutasin seda ja ostsin 10 euro väärtuses kõneaega. Loetud sekundite pärast näitas Skype avaleht, et mul on ilusti 10 eurot kõnelemiseks valmis. Kuivõrd katsetuse eesmärk oli taaselustada suhtlus Inglismaal asuva õega, helistasingi esmeses järjekorras tema inglismaisele mobiilile. Eelnevalt mudugi sättisin valmis kõrvaklapid ja mikrofoni. Kutsus. Kutsus kohe päris kaua. Seejärel kuulsin õe ingliskeelset tervitust. Kontakt oli loodud. Kuivõrd mobiilile on kõne kallim, nuiasin tema käest nn lauatelefoni numbri ja helistasin sinna. Vestlesime ca 20 minutit. Mis viga lobiseda, kui minut kaugekõnet maksab kõigest 1,7 euro senti st 26,6 kohalikku senti.

Sellise positiivse kogemuse tulemusena otsustasin hakata Skype-entusiastiks. Selle vidina rakendusväli on intrigeeriv. Riistavara poolt pean kyll pisut täiendama.