Minipuhkus

Minipuhkus algas 23. veebruaril ja lõppeb homme. Minipuhkus on küll lühike, aga hirmus efektiivne. Tunnen ennast juba värskelt. Puhkust võimendab Saaremaa rahulikkus. Siin kestab 2 tundi ikka 2 tundi, mitte 5 minutit nagu Tallinnas. Kõike jõuab ja aega on. Mida kauem olen Tallinnas viibinud, seda rohkem taipan, et ära tahaks. Tallinn on värdjas muidu nii ühetaolises Eestis. Nagu mädapaise. Tallinn väsitab, kurnab ja sunnib. Siin ei sunni keegi. Keha puhkab isegi siis, kui tööd teha. Unistan, et lähiaastatel on teadus ja tehnoloogia nii kaugel, et mul õnnestuks väikesest majast kadakate vahel jurist olla sama tulemuslikult kui Tallinna ärihoone kontarilaua taga.

Möödunud ajad

Valmistusin mõned päevad tagasi tööle minema ning traditsiooniliselt laadisin enne kodust lahkumist on CD-pleierisse ühe plaadi. Tookord osutus valituks üks mp3-failidega palistatud hõbedane ketas. Muljusin klapinupud kõrva, käivitasin tehnilise ime ning astusin koridori. Õigepea kaikusid kõrvu surematud lemmiklood. Ajusoppidest kerkisid silme ette pildid möödunud ülikooliaastatest. Hea hakkas. Kohe nii hea, et ümisesin kaasa.

Siit üleskutse neile vähestele, kes aeg-ajalt mõne minuti oma kallist ajast minu blogi lugemisele pühendavad: kirjutage selle sissekande kommentaaridesse oma top 10 lood ülikooliaastatest. Oluline ei ole lugude valmimisaeg vaid see, et lugu tooks meelde mõne põneva seiga. Mõne aja pärast jagan teiega ka oma meenutusi.

Laupäevaõhtu eel, ärevil meel

Oli laupäev. Šmigun oli oma ülikehva suusatuse ära teinud. Väljas pimenes. Heliseb telefon. Toru otsas hea sõber ja korterikaaslane. Teatab, et võiks filmiõhtu teha ja pisut õlut juua. Olen nõus. Sõber saabub, kaenlas 24 purki 0,33 l A. Le Coq Premiumit. Kratsin kukalt, aga ei satu paanikasse. Suundume hoopis lähimasse Videoplanetisse ja laenutame 2 DVD-d: Videplaneti TOP-i liidri The Village ja klassiku South Park: Bigger, Longer & Uncut. Olles ületanud tarkvaralised probleemid, toppisime The Village DVD vastavasse pilusse ning asusime nautima selget pilti ja dolby 5.1 heli. Sweet. Möödus 30 minutit. Vaikselt võtab maad hämming: mis kuradi jura see on. Avan 5-nda õlle. Möödub veel 30 minutit ja on selge, et midagi nii halba ei ole ma juba ammu näinud. Avan veel mõned õlled. Film saab läbi. Hingan kergendatult. Nüüd on South Parki kord. Juba esimestest minutitest on selge, et tehtud sai õige valik. Tuttavad laulud, nilbed naljad - just see, mida vaja. Avan 8-nda purgi. Keha annab märku vedeliku üleküllusest. Silma hakkab kinni vajuma. Filmi viimased minutit mööduvadki kergelt tukastades. Lõputiitrid. Tuigun oma tuppa ja kobin voodisse, olles siiski eelnevalt hoolega hambad puhtaks küürinud. Kõik on hea! Uni maitseb hästi. Ärkan ja vaatan ära ka Veerpalu, Mae ja Naruski kehvad suusatused.

Millisel alal töötamiseks peab olema hästi tark?

Top 3 oleks järgmine:

1. Arst
2. Teadlane
3. Jurist/advokaat

Tore on olla top 3-s.


Allikas:
telesaade Rooside sõda

Põhjanaabrid

Tõepoolest...juttu tuleb soomlastest. Juhtusin täna Status Clubi bõulima. Olles tegemas järjekordset tipptulemust, sada äkitselt uksest sisse trobikond Soome Vabariigi kodanikke. Sättisid nemadki ennast ilusti järjekorda ja asusid kuule veeretama.

Lapsepõlvest mäletan, et suure lärmi kohta öeldi "nagu 100 venelast". Mulle aga tundub, et Euroopa Liidu kontekstis võiks selle ütlemise asendada fraasiga "nagu 10 soomlast". Kummalised on nood palju kirutud põhjanaabrid. Ei tea, kas pikema demokraatia traditsiooniga kaasneb ka võime välistada probleemide põhjuste hulgast oma personaalne rumalus? Vähemasti nii tundus, kui vaatasin punkte täitava kuvari taga mässavat "põtra", kelle suust "voi vittu" kõlas sama tihedalt kui "ä" sõnas "jää-äär". Olgu kohe öeldud ei tema arvatava probleemi põhjuseks ei olnud mitte lolliks läinud bõulinguaparatuur vaid asjaolu, et ta bõulingukinga kuuli lendu lastes joone taga ei suutnud hoida. Oma asjatundmatusest sai hõimalne aru pärast seda, kui brittide emakeeles talle loo ära seletasin.

Kontakt

Teate, mis eristab vanu sõpru ja kaasvõitlejaid kõigist teistest inimestest? Eristab see, et vana sõbra ja kaasvõitlejaga tekib seletamatu kontakt loetud sekunditega isegi siis, kui sa pole teda ammu kohanud. Veel hetk ja tundub, et viimati sai kohtutud eelmisel päeval. Veel hetk ja just tema on see, kes teab vastuseid. Selles kontaktis on elektrit.

Professionaalsus

Kas on võimalik säilitada asjatundlikust ja korrektsust absoluutselt igas tööga seotud episoodis või kipuvad emotsioonid aeg-ajalt kaine mõistuse toimimist häirima? Isiklik kogemus näitab, et tundemaailm võib üsna tihti tungida töömaailma ning asuda seal segadust korraldama. Tuima näoga ja kainelt kaalutledes ei saagi hästi tööd teha. Kuigi, selliselt võib töö iseenesest olla tulemuslikum. Tulemuslikkus siiski ei tohiks olla ainus kriteerium, millega oma töökust ja panust mõõta. Pikemas perspektiivis tagab stabiilsuse siiski kirglik suhtumine oma töösse. Ruumi peab jääma ka tunnetamiseks.

Lihtne gurmee

Lihtne õhtusöök omandab hoopis uue varjundi, kui gurmee rooga valmistavad kohapeal head kokad, vein on valitud spetsialisti poolt ning kõike seda naudib asjatundlik seltskond. Meeldiv vaheldus lausjoomingutele.

Metamorfoos

Mul hea meel teatada Teile, mu kallid sõbrad, et alates eilsest kuulun ka mina nende väljavalitute hulka, kes oma rumalust prilliklaaside taha saavad varjata.

Prillid peas ja uuuuunelda!

Hea Eesti idee

Geniaalsust ei saa esile kutsuda. See tundub olevat läbivaks põhimõtteks kõige selle juures, mida võib nimetada Eesti Nokia otsinguks. Vaatamata korduvatele katsetele ei ole tänaseni suudetud Lennart Meri poolt aastaid tagasi lendu lastud kontseptsiooni külge midagi püsivat kleepida. Viimasena pudenes sealt geenivaramu idee. Kunagi isamaale miljoneid tõotanud ettevõtmine on tänaseks muutnud abituks ja vaevu hingitsevaks. Kahju. Loodetavasti leidub ookeani tagasi siiski veel vabu miljoneid, et ärile mõne aja pärast hing sisse puhuda. Loodame. Kindel olla ei saa, aga loota võib.

Nüüd on aga vabariigi helgemad pead sõnasepast peaministri eestvedamisel taaskord kobaras ümber laua. Eesmärgiks Hea Eesti idee välja nuputamine. Vähemasti nii tundub, kui kõike usukuda, mis telekas räägitakse. Kuulu järgi ei ole pingeline mõttetegevus seni tulemusi andnud. Geniaalsust ei saa esile kutsuda. Isegi siis mitte, kui geniaalsuse manajateks on poliitiline eliit. Geniaalsus tuleb tavaliselt ise ja läbi lihtsa idee. Hoidkem silmad-kõrvad lahti.

Häda ajab härja kaevu

Palju elevust on viimasel ajal tekitanud Riigikohtu 04.02.2005.a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-111-04, milles käsitletakse hädakaitsega seotud küsimusi. Selgub, et mõnitajale ei tohi ikka lambist vasta hambaid virutada. Ennemalt tuleks manitseda ja proovida ühekordset kerget lööki.

Aga sellel kaasusel on veel teine aspekt. Otsusest, kuigi nimesid see ei sisalda, selgub, et lööjaks oli naine ja mõnitajaks mees. Ja oh sa jumala ime, naisterahvas andis mehele niimoodi peksa, et peksuga tekitati varalist kahju 11 505 krooni. Kohtuotsus sisaldab vihjeid selle kohta, et mehel löödi välja täitsa mitu hammast, teda löödi korduvalt rusikaga näkku ning hiljem ka jalgadega. Silme ette kerkib paratamatult pilt hiiglase möötu naisterahvast ning kleenukesest, seksuaalpingete käes värisevast härrast, kes lähenemiskatse pärast lihtsalt kere peale sai.

Vahemõte: kui pingul saab üldse ühe naise püksikumm olla. Kas püksikummi ideeks ei ole nö paindlikkuse tagamine püksikute eemaldamisel?

Eurovisioon visioonita

Laupäev oli tähtis päev. Toimusid valmised. Rahvas hääletas innukalt ning tulemuseks oli see, et tänavusel juubeli Eurovisioonil Kiievis astub üles lisaks Vanilla Ninjale, kes laval Šveitsi rahvariietes, ka Vanilla Ninja 2 elik Suntribe Eesti oma villases.

Eestlane on möödunud aasta hiigelläbikukkumisest ikkagi üht-teist kõrva taha pannud ning arusaanud, et keskmine eurooplane ei taha kuulata ka paljudele eestlastele endile arusaamatus keeles jorutamist küla- ja metsateedest. Vaja on pauerit, noori neiusid, vinüüle ning värvilist imagot. See peaks müüma. Enapakkumise tulemus selgub mais. Loodame parimat.

Saade ise? ETV populaarseim produktsioon? Olgem ausad, see konservikarp, millest eurolaulud sel aastal välja nopiti, oli vilets. Punnitatult maitsekas, laisk ja kunstlik nagu teismeline neiu Terrariumi seina najal. Iga lavastuse saab õnnestunuks lugeda kui lavastamine sellest välja ei paista. Kui tekib vähemalt illusioon, et kõik oligi nii nagu paistis. Eurovisiooni telesaade aga ei olnud selline. Nöörid ja niidikesed, millega saadet ja selles osalejaid liigutati, paistsid. Jura. Padjasõda oli ainus loomulik asi kogu selles kompotis. Vähemasti paistis loomulik.

Paraku ei ole sa Eurovisiooni kohta midagi öelnud enne, kui sa oled öelnud midagi selles kõlanud laualude kohta. Omadussõnad: igavad, jamad...sitad. Üldiselt. Oli ka erandeid...budistlik-kristlik "11", pop "Moonwalk" ja lahtise käega vastu nägu lajatav "Let's get loud". Viimase autorid-esitajad pannakse ka maikuus bussile ja läkitatakse revolutsiooni after party'le. Aga. Panin tähele, et laululugude probleemiks ei olnud sel aastal mitte heliloojate andetus vaid lauljate küündimatus. Puine inglise keel ja laulja hääleulatusest väljuvate nootide kriiskamine olid märksõnad. Minu jaoks. Laulge eesti keeles, kurat.

Inimtüübid

"See, there's three kinds of people: dicks, pussies, and assholes. Pussies think everyone can get along, and dicks just want to fuck all the time without thinking it through. But then you got your assholes, Chuck. And all the assholes want us to shit all over everything! So, pussies may get mad at dicks once in a while because pussies get fucked by dicks. But dicks also fuck assholes, Chuck. And if they didn't fuck the assholes, you know what you'd get? You'd get your dick and your pussy all covered in shit!"

(tsitaat filmist Team America: World Police)

Õigusliku tähendusega pläma

Seadusandja on kohtumenetluses praktiliselt igasugusele plämale selle sõna kõige halvemas tähenduses õigusliku tähenduse andnud. Veelgi enam...see igasugune pläma, eriti kui ta tuleb pooleks oleva protsessiosalise suust, omab koguni tõendi kvaliteeti. Loomulikult on seaduasandja, ilmselt lingvistide soovitusel, loobunud mõiste "pläma" kasutamisest ning asendanud selle mõistega "seletus", mis kõlab oluliselt usutavamalt ja sümpaatsemalt. Nii olen ma tihtipeale sunnitud ühe poole lepingulise esindajana, kelle pläma sugugi tõend ei ole, kuulama vastaspoole pläma ning meeleheitliku kiirusega välja mõtlema võimalusi pläma poolt tekitatud tõenduskoormuse üleskaalumiseks mõne asjakohase dokumentaalse tõendiga. Pagan!