Liikuvad pildid: The Longest Yard

Ma pole kunagi olnud Adam Sandleri näitlejatalendi austaja. Pigem tundus mulle, et talendist rääkimine mainitud härrasmehe puhul on koguni kohatu liialdus. Siis aga muutsin mõnevõrra oma seisukohta. Esimese tõuke selleks andis juba mõnda aega tagasi nähtud film "50 First Dates", milles tüütavaks muutunud jalaga-tagumikku-naljade asemel oli südamlikku ja huvitavat elukoomikat - elulist ja vaimukat. Jubenäitleja Sandleri aktsia hinda kasvatas veelgi eile nähtud liikuvate piltide jada "The Longest Yard". Tunnistan, et filmi lõpu haarasid enda rüppe hollywoodlikud klišeed, kuid elamuse sain siiski. Palju head muusikat ja head nalja. Meelelahutus nagu seda üksnes Meerikamaal teha osatakse - värviline, kallis, must ja rõkkav. Tõsistel filmifriikidel ilmset ei tõuse käis selle filmi kiidulaulule alla kirjutama. Ja mis siis. Rahval on vaja tsirkust ja leiba. Tõsi, tsrikuse asemel näidtatakse tänasel päeval filmi ja leiva asemel pakutakse rasvast plaksumaisi:) Aeg on sedavõrd edasi läinud. Nipid inimloomade lõbustamiseks aga laias laastus samad.