§ 8. Kokkuvõttev hindamine 1.–3. kooliastmel
(5) Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on
antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata,
koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu
tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt kooli õppekavas
sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
Ja mida arvavad asjast siis õpetajad?
«Loomulikult peaks selline töö olema eraldi tasustatud. See on koht, kus
järjekordselt mängitakse õpetaja missioonitundele,» sõnas Tallinna Inglise
Kolledži bioloogiaõpetaja Anu Parts.
«Oleme mõelnud, et pakume kohe veerandi algul välja võimaluse, et need
õpilased, kes on nõus kolmega, saavad teha arvestust raamatu abiga,» kirjeldas
ta süsteemi, kuidas kahtede tunnistusele panemist ja sellest tulenevaid
lisakohustusi vähendada.
Tõesti huvitav. Paneb mõtlema, mis see õpetaja roll ikkagi koolis on. Kas on see:
- sisuline õpetamine, mis lähtub iga konkreetse õpilase vajadustest ja võimetest või
- teatud informatsiooni hulga õpilasmassile esitamine ja hilisem kontroll, kas ja mis ulatuses õpilasmass informatsiooni omandas. Kontrolli tulemustele seejuures ei reageerita, vaid piirdutakse üksnes tulemuste hindamisega.
Kõnesoleva artikli põhjal võib vast väita, et palka saavad õpetajad pigem selle teise rollivariandi täitmise eest. Õpetaja esimesse rolli asetamine on võimalik üksnes juhul, kui talle selle eest juurde maksta. Jääb mulje, et õpetaja ei taha ilma lisarahata õpiraskustega jõnglasega tegeleda. See nõuab aega ja väsitab. Minu arvates on see kurb, et õpetaja kohustust mahajääjat järele aidata peab õigusaktiga reguleerima. See peaks olema elementaarne ja kuuluma juba oelmuslikult õpetaja ülesannete juurde. Õpetaja esmane ülesanne on õpilast õpetada. On ilmne, et see eeldab iga õpilasega individuaalset tegelemist. Õpetaja peab välja selgitama, miks teatud õpilased ei omanda teadmisi nii nagu teised ja kohandama oma panust vastavaks. Ega õpetaja ei kiirusta ju ajalehtedele kurtma, et tema õpilased omandavad ainet liiga hästi, mistõttu tal ei ole midagi teha päevad läbi ning keegi võiks palka vähemaks võtta.
Pealegi. Ega mahajäämine ei pruugi olla õpilase "süü". Mahajäämise otseseks põhjuseks võib olla ka kehv õpetaja. Olen isegi juba minevikku jäänud kooliaastatel puutunud kokku õpetajatega, kelle õpetamismeetodid ainet omandada ei võimalda. Mistõttu ei pruugi õpilaste järeleaitamine ka õpetajale endale kahjulik olla. Pigem vastupidid - ehk omandab temagi nii õptamise kuldse kunsti.
Tõsi. Kuulu järgi on õpetajatele täna üldse väga palju tööd ja nad füüsiliselt ei pruugi jõuda iga õpilasega individuaalselt tegeleda. Sellises olukorras tuleb neil otsvaadata kooli juhtkonnale ja viimastel omakorda maride eluoluga kursis olevale haridusministrile. Pealegi, kui õpetaja koormus on niigi viimase vindi peal...siis ei tohiks ju lisaraha seda koormust vähendada või aega juurde tekitada?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar