Ajaloo huvides

Eestis on mõned tunnid tagasi lõppenud maailma esimesed parlamendi valimised, kus oli võimalik oma hääl ka elektrooniliselt anda. Ajalukku läks 30 275 eestlast. Mina nende hulgas.

Poliitreklaam

Ei teagi, kas rõõmustada või kurvastada. Pesupulbri, kodukeemia ning hügieenitarvete reklaamid on elutoas helendava telekapurgi ekraanilt taandunud. Asemel virvendavad ja helgivad poliitreklaamid. Ei ole küll teada, mis on see toode või teenus, mida need reklaamid ostma ja tarbima peaksid meelitama. Tundub, et poliitreklaamid on pigem suunatud vaataja "valduses" oleva toote - hääle - saamiseks. Seega justkui teistpidi eesmärgiga reklaamid - ei pakuta vaatajale midagi, vaid hoopis soovitakse vaatajalt midagi.

Poliitreklaame vaadates jääb paratamatult mulje, et Keskerakond on selles sektoris trendiloojaks. Nad on endale rabanud kõik loosungid, mida ka teised kasutada sooviksid. Olgu siin ühe näitena viidatud kasvõi Savisaare "rahakambri" reklaamile ja SDE Ivari Padari reklaamile. Jättes oma isiklikud poliitilised eelistused kõrvale olen sunnitud tõdema, et ninasarvikute reklaamid on kõige mõjusamad. Juba täna võib väita, et nendes klippides kasutatud väljendid on jõudnud paljude noorte ja vanade igapäevasesse keelekasutusse. Ei möödu vaata, et päevagi, kui kuskilt ei kuuleks "Tehtud!" või "Teeme ära, kui valid Keskerakonna!". Mõneti hüpnootiline. Ei saa mainimata jätta, et KEsk on pea ainuke erakond, kes kulutab märkimisväärset raha konkurendi reklaami mahategemisele. Eeskujulik.

Täiesti arusaamatuks jäävad SDE reklaamid. Ärapanija kriitikat "öökullireklaami" aadressil võib tegelikult laiendada kogu SDE telekampaaniale. Kas nad tõepoolest loodavad selliste reklaamidega hääli saada? Ei pea just reklaami- ega telespets olema, et märgata nende olematut kvaliteeti ja puuduvat mõju. Kui raha tootmiseks ei jätkunud, oleks võinud pigem keskenduda ühe-kahe väga hea reklaami tegemisele ja kedrata neid.

Rahvaliidu reklaamid järgivad Keskerakonna joont. Kontseptsioonid on kohati väga sarnased. Huvitav, kas tahtlikult või tahtmatult. Kohalikul meedial oleks tegelikult praegu passlik tõstata küsimus presidendivalimiste eel furuoori tekitanud Kera-paktist. Mis sellest saanud on?

IRL reklaamide puhul saab vähese vaevaga tõmmata paralleeli Matrixi triloogia esimese osaga. Selleski oli stseen, kus Neo ja Morpheus seisvad valges ruumis ning äkitselt hakkab ümberringi igasugu asju ilmuma ja kaduma. Kes filmi näinud, teab, millest jutt.

Reformi reklaamid on klassikalised, kuid märgatava keskerakondliku mõjuga. Ansip on seejuures kehastunud rahvaisa-Savisaareks. Eriti kohatult mõjub reklaam Ansip vs pensionärid. Enam piinlikumat kontseptsiooni annab välja mõelda. Samas pärineb REformi repertuaarist ka vaata, et kõige parem reklaam - Masuvaba reede.

Kokku ei võta. Aga kergem hakkas küll.

Keskkonnasõbralik tegu

Logisin täna ennast E-arvete portaali ja tellisin nii palju e-arveid kui veel võimalik. Nii andsin oma panuse e-elu edendamisse E-Eestis ja mis seal salata, väikese panuse ka keskkonna säästmisesse ja rohelise maakera säilimisse. Pealegi, ajapikku olen asunud arvamusele, et e-arved on mugavamad. Tihtipeale kipuvad paberarved enne maksetähtpäeva ära kaduma. E-arve on aga igast internetiga varustatud arvutist ilusti kättesaadav.

Kaunist sõbrapäeva!

Lisaks lihtsatele eestlastele rõõmustavad sõbrapäeva puhul ka ametiastused. Nii avanes Maa-ameti koduleheküljel täna selline kaunis pilt.

Siinkohal olgu täpsustavalt märgitud, et tavapäraselt on sama lehte kevad-suvise maapinnaga sarnaselt roheline.

Kangro kangus

Oma jagu vett on sellest ajast merre voolanud, kui kohalikus meedias kedrati Tauno Kanro, Jüri Ratase, Keskerakonna, skulptorite ja "fiktiivse" konkursi teemat. Nüüd on rahunetud ja ilmselt on see teema ajalehtede ja uudistesaadete toimetajate märkmikest mõneks ajaks mahakriipsutatud. Aga küll sellest teemast veel rääkida jõutakse. Monumendi püstitamine on ju veel ees.

Kuidagi teenimatult, vähemasti minu hinnangul, on selles virr-varris nahutada saanud Tauno Kangro ise. Mindud on koguni nii kaugele, et Kangro õpetaja on teinud avaldusi, mille kohaselt Kangro pole üldsegi õige skupltor ning sai üksnes tema hea südame tõttu diplomi kätte. Jama. Mind tarbijana ei huvita vähimalgi määral, kas üldse ja kuidas Kangro diplomi saanud on. Fakt on see, et seda, mida ta teeb, oskab ta ka müüa ja hästi. Fakt on ka see, et tema tööd inimestele meeldivad. Ning kui on ostjaid, küll siis on kunstil ka mingi väärtus. Egas kunst peagi seisnema üksnes purki roojamises. Kaugel sellest. Ka kunst, mis müüb, on kunst.

Kangrole ei saa ette heita, et ta kõiki abinõusid tarvitusele võttes on otsustanud oma idee ellu viia. Kui selleks oli tarvis Keskerakonda astuda või kuskil meeletult lobi teha, siis see tema poolt ka tehtud sai. Skulptorite kiibitsemine sellega seoses on kohatu. Tegelik probleem on pigem selles, et Eestis on selliselt toimides võimalik tulemuseni jõuda. See tähendab, et teatud erakonda kuulumine tagab vajalikud kooskõlastused, kinnitused, nõusolekud ja otsused. Tähelepanu peaks pigem pöörama sellele. Mõtetu on siunata oma unistust realiseerivat kujurit ennast.

See, kas Kangro poolt "disainitud" vasest mägi Tallinna lahte sobib või mitte, on iseküsimus. Naljaks, et konkureerivate skulptorite häälepaelad avanesid kritiseerimiseks alles siis, kui idee juba aastaid ringelnud oli. Protestimise viisiks valitud tegevusetus on samuti kummaline. Tallinna linna poolt välja kuulutatud konkursil oleks olnud hoops teistsugune jume, kui tõepoolest oleks sisulised ja konkureerivad tööd esitatud. Sel juhul oleks herr Ratase poolt moodustatud komisjonil oluliselt keerulisem olnud just Kangrot eelistada ja veelgi keerulisem seda valikut põhjendada. Ise mitte midagi tehes ei ole süüdistada kedagi. Kui üks mees välja kuulutatud konkursile korraliku töö esitas ja seeläbi ka konkursi võitis, pole temale justkui midagi ette heita. Etteheiteid tuleks ja peaks pigem tegema sellele masina värgile, mille töö ragina tulemusena see konkurss selliseks fiaskoks kujunes.

Moraal? Moraali justkui polegi. Murelikuks teeb mind see, et Eestis kiputakse kividega loopima inimesi, kes midagi teha üritavad. Ja seda tavaliselt siis, kui tegeliku teoni juba praktiliselt jõutud on. Minu hinnangul on sama lugu Sakala keskuse teemaga. Arhitektuuri meistriteos sai temast siis, kui kuvalda on praktiliselt seina löödud. Aga see on juba teine teema.

Glamuur vs halb erootika

SLÕhtuleht teatas täna, et Eesti "staarajakirjanik" Katrin Lust-Bucanan pürgib modelliks. Katrini straadistaatus tuleneb asjaolust, et on Kroonikale kirjutanud lugusid oma kohtumistest välismaa staaridega ning olnud filmis The Holiday Cameron Diaz'e kehadublandiks. Seda on rohkem, kui suurele osale lihtsatest Eesti neiudest jõukohane. Selliste trikkide eest võib siin ennast staariks nimetada küll.

Et Katrini pürgimised ei jääks lihtsalt faktiks paberil või kohalikul veebilehel, annan teile, kallid lugejad, võimaluse oma silmaga uurida, kuidas Katrin ennast modelliks "müüb". Nagu näha on Katrini anneteks muuhulgas alastus, pesu ja glamuur. Samuti saame teada, et Katrin ei ole varem glamuurmodellindusega tegelenud. Lisatud piltide põhjal on aga selge, et glamuuri tunneb tütarlaps nagu oma peopesa.

Super Bowl - ameerika unelm

Vaatasin eile öösel (loe: täna varahommikul) esimest korda imelooma nimega Super Bowl. Teadjamad juba noogutavad äratundvalt ning pobisevad midagi Ameerikast, jalgpallist ja hirmakallistest reklaamidest. Ja, see kõik on õige. Ameerikat ja jalgpalli nägin ülekannet vaadates isegi. Reklaame aga mitte. Eurooplastele neid otse ei näidatud. Internetis on klipid aga kenasti üleval ning igaühel võimalik neid meistriteoseid vaadata. Ühe ilmekama, tõsi, mitte sellele aastase, reklaami panen ka siia.

Mäng ise oli meeleolukas. Ameerika jalgpall üldse on päris meeleolukas. Olen viimasel ajal selle mängu reeglitesse ja oelmusse põhjalikumalt süvenenud. Seda eelkõige põhjusel, et Viasat Sport 3 näitas NFL-i lõppenud hooaja mänge. Ameerika jalgpalli vastu tekkis mul huvi siis, kui ka Eestis vastav meeskond tegutses ning Soome liigas "ilma" tegi. Siiski lõppes see pidu kiirelt. Ei tea küll täpselt, mis põhjusel. Täna tegutseb ameerika jalgpalli meeskonna asemel Eestis rugby meeskond.