Jagan head nõu!

Minu sümpaatia Quentin Tarantino talendi vastu ei ole mingi saladus. Kuulutan seda avalikult ja iga kord, kui keegi küsib minu filmieelistuste kohta. Ilmselt kirjutan QT-st selles ajaveebis veel ja võibolla olen temast juba varem ka kirjutanud. Mis sellest. Annet tuleb tunnustada.

Just põhjuselt, et filmi "Hostel" juhatavad sisse tiitrid "Quentin Tarantino esitleb", vaatasin ära ka selle linateose. Ootasin palju. Enne filmi vaatamist kuuldud kuulujuttude kohaselt on tegemist verdtarretava õuduslooga mõrvadest, mida ekraanil erilise ilustamiseta ehedalt kujutatud. tahtsin ka seda õudust näha. Ja nägingi. "Hostel" algab nagu noortekomöödia - kolm meest Amsterdamis naisi, seksi, alkoholi ja narkootikume kasutamas. Sinna juurde ohtralt ka kõige eelnimetatuga seotud nalja. Jõudsin juba mõelda, et ehk olen midagi segamini ajanud ja kogemata vale pildijada käivitanud. Siiski mitte. Lubatud jubedus algas. Ma ei hakka pikalt kirjutama, mida kõike ja kuidas näidati. Ütlen vaid nii palju, et mõned kaadrid mõjusid pisut...kuidas nüüd öelda...häirivalt. Veelgi häirivamalt mõjub aga teadmine, et väidetavalt põhineb film tõsielulistel sündmustel.

Imdb.com vahendab:

The trailers bill the movie as "inspired by true events". Director Eli Roth says that he found a Thai
website that advertised itself as a "murder vacation," offering users the chance
to torture and kill someone for the price of $10,000. Roth later showed the site
to Quentin Tarantino and the two
developed the idea for the film. Tarantino and Roth said later on an Icelandic
talk show that they have no idea if the website was real or not.

Ja just see, et kogu lool võib mingisugunegi tõepõhi all olla, muudab filmi vaatamise kogemuse täiesti ainulaadseks. Soovitan igatahes. Kuulu järgi peaks filmile järg ka tulema. Loodetavasti veel parem. Väärib mainimist, et "Hostel" vändati valmis kõigest 4,5 miljoni USD-ga. Naeruväärne summa.

Veel on aega

Mul on hea meel teatada, et leotud päevad tagasi sain Ü-ga ühevanuseks. Omamoodi tähtis päev. Esimene "päris" juubel. Teoreetiliselt peaks olema käes aeg hakkata endast kui täiskasvanud inimesest mõtlema. Praktiliselt ma seda siiski tegema hakata ei kavatse.

Siinkohal kummardus kõigile, kes võtsid vaevaks mind õnnitleda ja kingitustega kostitada. Loodetavasti avaneb meil lähiajal võimalus JT karaoke DVD juhtimisel ka ühislaulmine korraldada. Mitte, et toimunud ühsilaulmine sellele mingil määral alla oleks jäänud. Alo ja Jaak ei jää vähimalgi määral JT-le alla:)

Müüt ja tegelikkus

Müüt:
“On kutsutud meid kasvõi vastuhääli andma. Me ei saa ju vastuhääli anda. Me saame ainult sedeli välja võtta ja kasti panna, aga see pole mingi demokraatia.”
Marika Tuus'i selgitus Delfis

Tegelikkus:
Kui hääletamissedelil on ainult ühe kandidaadi nimi, märgistab Riigikogu liige hääletamissedelil ristiga lahtri «poolt» või «vastu».
Riigikogu kodukorra seadus § 87 lg 2

Word from the president

Tahaks ka hirmsasti kõrgeima riigivõimu kandja ühe liikmena presidendivalmiskampaanias kaasa rääkida. Tahaks ka valmistulemusi mõjutada. Tahaks ka hääletada. Valida. Aga ei saa. Pean leppima uksest-aknast sisse pressiva demagoogiaga. Olen tülpinud kogu sellest jamast ja mind täna enam iseenesest ei huvitagi, kes järgmised 5 a president on. Olgu või Snaige külmkapp. Hoopis rohkem huvitab mind see, mis 28. augustil Toompea koridorides toimuma hakkab. Antropoloogiliselt huvitav oleks ilmselt seda otseülekandes näha. Näha, kuidas avatud Maalehtede taga piiluvad RL-i ja KK vahikoerad erakonnakaalasi, et need meeltesegaduses valmiskasti juurde ei tuterdaks ja kogemata "vale mehe" poolt ei hääletaks. Ja sama huvitav oleks jälgida teiste erakondade käsilasi RL-i ja KK liikmete varukate küljes rippumas ja neid rätikute varjus ikkagi kastide juurde toimetamas. Võibolla saab keegi rahagi. Ja võibolla keegi lindistab kuskil midagi. Ja võibolla saab president ikkagi Riigikogus valitud ja mõni ministeerium uue ja väärika nõuniku või kantsleri.

Millal ilmub valmistega seoses "areenile" presidendi-peab-valima-rahvas argument?

Las kallab

Akna taga hakkas hirmsasti vihma sadama. Tuhandete põllumeeste rõõmuks, kes vaatamata kõigele ikkagi mingisugust floorat kasvata üritavad. Tõsi, maaeluga mõningast kokkupuudet omanuna tundub mulle, et vihm kui selline on hiljaks jäänud. Aga mine tea.

Rõõmustan ka mina. Vihma tihedusest tingituna on mul tunne, et õues ootab mind särav-läikiv automobiil ja mõningane taskuraha on peskulude kokkuhoiu näol justkui maast leitud.

PS! Nädalavahetusel kallab ka. Võibolla mitte vihma, aga head-paremt jooki topsidesse ja klaasidesse.

Kas me sellist Eestit tahtsimegi?

Just sellise pealkirjaga saadet sattusin vaatama täna ETV-st. Praegu on mul kahju, et esimese tunni meeleolukast programmist maha magasin. Tõsiselt on kahju. Selle 30 minuti jooksul, mis ma saatele siiski pühendasin, kuulsin mitut põnevat asja. Esmalt ütles Edgar ütles sellise sõna nagu "never", mis on vägagi moodne vana kaardiväelase kohta. Teiseks nimetas hr Rüütel Mart Laari peaministriks. Härrasmehelikult teda keegi ei parandanud.

Mure kodukamara tuleviku pärast aiva süveneb.

Kuulu järgi jutuks olnud saade kaunistab edaspidi regulaarselt ETV eetrit.

Da Vinci kood - mis asi see on?

Hüppasin mõned päevad tagasi mööda vuhisevale rongile, mille vaguneid täidavad Dan Browni romaanist "Da Vinci kood" vaimustunud inimesed. Tahtsin teada, mis on see imetabane asi, millest nad nii innustunult kõnelevad. Kuna ma olen jätkuvalt võimetu keskenduma lugemisele, otsutasin minna kergema vastupanu teed. Läksin kinno. Sama pealkirjaga filmi vaatama. Erilist elamust ei oodanud. Soovisin uudishimu rahuldada. Ja rahuldasingi.

Ilma pikemata olgu öeldud, et film oli...kuidas nüüd öelda...igav? Jama? Mõttetu? Sisutu? Segane? Ei teagi, mis enndest õige on. Siinjuures ma ei välista, et ettekujutuse filmist rikkus võrdlemisi ebamugav tool. Aga sellel vaatamata...film ei meeldinud. Tõsi, oli helgemaid hetki (peamiselt Püha Graali legendiga seotud vihjete lahtiseletamisega seotud) ja mõni hea nali. Sellest siiski ei piisa, et kinos veedetud minutid elamuseks muuta. Kui kellegi peaks ka tekkima huvi "Da Vinci koodi" fenomeni vastu, siis ärge filmist alustage. Lugege pigem raamatut. Ma eeldan, et see on parem. Pead ei anna, aga loodan.

Valge laev tuleb

Eile ja ka täna räägib peavoolumeedia Keskerakonna ja Rahvaliidu kokkuleppest, mis ilmselt Eesti poliitikamaastiku alustalasid raputama hakkab. Mina olen salamisi kogu aeg kartnud, et Keskerakonna kadestamisväärne võime ka oma suuremate vaenlaste külje alla pugeda saab üks kord vääriliselt tasutud. Ametlikuks muudetud koostöö Rahvaliiduga ilmselt tähendab uut taset selles valdkonnas. Igatahes on nö paremerakondadel tagumine aeg hakata mõtlema selle peale, kas mitte nüüd ei ole hädavajalik põhjalikumalt tegeleda ühisrinde loomisega. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Tahtsin hoopis kajastada põnevamaid punkte kaelustavate erakondade ühistest eesmärkidest:

• Taastada astmeline tulumaks, tõsta tulumaksuvaba miinimum miinimumpalgani ja jätkata ökoloogilise maksureformiga
• Rahvuskonfliktide vältimiseks algatada kokkulepe, et ükski erakond ei kasuta Teises maailmasõjas langenud sõdurite monumendi teisaldamist Tõnismäelt valimiskampaanias. Selleks kuulutada välja moratoorium teemaga manipuleerimisele enne 2007. aasta parlamendivalimisi ning lahendada küsimus pärast Riigikogu valimisi vaid laia konsensuse alusel
• 2006. aasta presidendivalimistel toetavad Rahvaliit ja Keskerakond Arnold Rüütli valimist presidendiks, austades tema valmisolekut kandideerida valimiskogus
• Keskerakond ja Rahvaliit seavad eesmärgiks moodustada pärast 2007. aasta Riigikogu valimisi ühine valitsusliit ajavahemikuks 2007-2011
• Pärast 2007. aasta Riigikogu valimisi ühist valitsusliitu moodustades on peaministrikandidaadiks selle erakonna esindaja, kes käesoleva lepingu osalistest saab valimistel rohkem hääli
• Lepingu garant on neljakümne nelja ühiskondliku organisatsiooni, liikumise ja sündmuse patroon, kahe erakonna ühiskandidaat 2006. aasta presidendivalimistel hr. Arnold Rüütel

Palju huvitavat, harivat ja hirmutavat. Kõige enam huvitab mina aga see, kuidas hr Rüütle selle lepingu garandina toimub. Kas juhul, kui üks erakondadest lepingut rikub, asub tema kohsutusi täitma hr Rüütle isiklikult?

Tallinn põleb

Juba teist päeva on mul tunne, et Tallinn põleb. Otseselt ei saa aru, kus täpselt, aga õhus on seda tunda. Haisu. Põlemise haisu, täpsemalt kärsahaisu. Tänasest EPL-ist loen aga, et mitte Tallinn ei põle, aga hoopis Venemaa põleb. Vähemalt selle loode osa. Ja soodne idatuul, mis on randadest kogu sooja vee ära viinud, toob põlemise lõhna ka Maarjamaale. Postimees teatab, et õnneks ei ole lendlev suits suduses linnas elvaid tallinlasi murdnud.