Kuuma päikese eest...

Eile oli palav. Väga-väga palav. Seetõttu oli äärmiselt meeldiv lõuna ajal toimunud telefonikõne, milles sekretär teatas, et tööpäev on selleks korraks lõppenud ning tööandja andis instruktsiooni igaühele "töötada" seal, kus keegi parasjagu paremaks arvab. Kell oli 14. Ruttasin koju, riietusin suviselt, hüppasin ratta selga ja väntasin Piritale. Võtsin esimest korda sel suvel pisut päikest ja mis veelgi olulisem, käisin esimest korda vees. Vesi oli jahe ja karastav. Rand ise oli rõve, kuna veepiirist algas ca 5-6 meetri laiune vedika riba, mistõttu vette minek kujutas endast sumpamist vetika libedas massis. Vähemasti sain suplemise osas sel hooajal "käe valgeks". Kummastav on ainult see, et eile oli juba 4. juuli.