Nädalavahetusel käisin Saaremaa Rallil. Viimati külastasin analoogset spordiüritust põlvepikkuse poisikesena. Siis vuhisesid kurvides valdavalt teispool Peipsi järve produtseeritud masinavärgid, nüüd aga peaasjalikult erinevate järjekorranumbritega Mitsubishi Evod. Nende ees, taga ja vahel ka mõned üksikud VAZ-id, mis kurvis maast õhku kergitatud sopakaare poolest Jaapani imedele pika puuga ära panid.
Mina vaatlesin kiirsukatset SS-9. Selleks ronisin ühe järjekordse kurvi sisekurvis oleva kiviaia otsa, millelt rada oli jälgitav umbes 50 m ulatuses. Seda konkreetset kurvi läbides olid autot minust umbes poole meetri kaugusel - adrenaliin missugune. Sellele vaatama ei tekkinud kordagi hirmu oma elunatukese pärast. Ainus mure oli igal pool lendavad sopapritsemed ja taevast lakkamatult allasadav vihm. Selle kompenseerisid aga vali mootorimürin, summutitest välja kargavad leegid ja kurve elegantselt läbivad masinad.
Olen ralli enda jaoks taasavastanud. Tahan veel.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar