Film: The Hurricane

Loetud päevad tagasi serveeris kohaliku teletaeva särvaim täht TV3 tugitoolites lõsutavatele filmisõpradele hõbekandikul muuvit pealekirjaga "The Hurricane". Sättisin minagi ennast mõnusalt helesinise kasti ette, nosisin kartulivahvleid ja olin valmis. Film jutustas kurva loo rock'n'rolli taktis puusi nõkustavate 60ndate poksjast Rubin Carter'ist, kes poksikinnastega vastaseid nüpeldades teenis välja hüüdnime "Hurricane". Kaklemisoskusest oluliselt kuulsamaks tegi härrasmehe aga asjaolu, et ta 1967.a kolme isiku mõrvas süüdi mõisteti ning vangalsse kolme eluagset vangistust kandma saadeti. Kuid ka see pole veel kõik. Väsimatu võitlejana kaebas ta otsuseid siia ja sinna seni, kuni ta 1985.a uuesti vabadusse pääses, kui mees, kellele kõvasti liiga on tehtud ja kes alusetult mitu head aastat rootsi kardinate taga veetis. Südantlõhestav märtrilugu. Vähemasti nii võib tunduda popkorni nosimisest rasvasega suuga kinost lahkujale. Kuid sel medalil on veel teinegi külg, mida asjast huvitatutele üritab näidata veebikülg "Rubin "Hurricane" Carter: The Other Side Of The Story". Neile, kes filmi näinud, soovitan ka seda lehte pisut sirvida. Vandenõuteoreetikutele on lehe külastamine aga suisa kohustuslik. Nagu ka meerikamaa popukultuuri kahjuliku mõju kuulutavatele subjektidele.

Ükskõik, olgu see film muinasjutt ja tegelikkus hoopis muu, see ei vähenda filmi kui sellise kvaliteeti. Film oli hea ja väärib seetõttu vaatamist.