teisipäev, juuni 28, 2005

Kuhu nüüd?

Selline küsimus kerkis minu pea kohal kõrguvasse mõttemulli kolmapäeva, 22.06, õhtul, kui ma bussiga Virtsu sadama lähistele saabusin. Olin just jõudnud rõõmustada, et näe, lõpuks paistab vesi, kui juba paistsid ka esimesed järjekorras seisvad autod. Ja seda juba mõnisada meetrit enne silti, mis teatas sisenemisest Virtsu asula piiridesse. Hirmus. Ajaleht väitis järjekorra pikkuseks ca 4 km ja õnnetuimaks ooteajaks 8 tundi. Inimestel ei olnud kiire, neil oli aega. Eesmärk pääseda omapärasele Viru Valge pasunapuhuja kujulisele saarele pühitses ootamisega kaasneva ebameeldivuse.

Olen senini olnud tulihingeline "teeme-ilusa-ja-kiire-silla" idee pooldaja. Sild looks võimaluse ilma suurema närvikuluta koju pääseda. Aga samas, kas paljuräägitud sild siiski ei võta ära osa sellest eksootikast, mida Saaremaale minek endaga kaasa toob. Võibolla see pisut raskendatud ligipääs tekitabki selle mõnusa surina, mis tuhandeid inimesi pühade ajal saarele sunnib. Mine tea.

Kommentaare ei ole: