Rock kaotas, sport võitis

Korvpall on eestlastele alati meeldinud. Erinevalt jalgpallist toimub korvapllimängus alati midagi tulemuslikku: visatakse korve ja suhteliselt tihti. Aastaid tagasi Tallinna Kalevi võimsa tulemisega Liidu meistriks alguse saanud korvaplli palavik on tänaseks omandanud mõõtmed, mis nii mõnegi alaliidu funktsionäärid kukalt kratsima paneb. Eesti meistri otsustanud mängu vaatas saalis ca 5000 inimest. Aukartust äratav number. Seda vaatamata samal ajal Suurhalli ümer tiirutanud motoristide mõõduvõtmisega kaasnenud halli sisenemise probleemidele. Mäng vääris seda 5000, valdavalt nooremapoolset, pealtvaatajat. Mehed, kes eelmisel päeval Tartu hundipesas tulise lahingu pidasid, olid jällegi platsil. Tartu meeskonna tulemuslikkus ilmselt vähese puhkuse taha jäigi. Rohkeid vahetusi teinud Ehitustööriista pikkade vastu jäi 40 minutit platsil olnud Kikerpill ilmselgelt nõrgaks. Väsinud mehe kohmakate liigutustega üritas ta palli korvi toimetada, kuid tulutult. Ega meeskonnakaaslasedki tulemuslikumalt tegutseda suutnud. Teisel poolajal jäi tartlaste rünnak sootuks hambutuks. Sellele vaatamata väärib ka Rocki mäng aplausi. Nii lühikese pinguga Ehitustööriista üleväljapressingu vastu mängida ei ole lihtne. Eilne mäng näitas, et see kohati suisa võimatu. Ehitustööriist oli parem, keskendunum ja teravam. See tõi edu.

Saalis istudes meenusid paratamtult päevad, mil värske üliõpilasena TÜ spordihallis tolleaegse Delta mänge sai vaadatud. Sellel ajal tekkinud sümpaatia Tartu korvaplli meeskonna ja -kultuuri vastu ei ole tänaseni vaibunud. Nüüd sisulise tallinnlasenagi ei tõsunud käsi Ehitustööriista toimetustele plaksutama. Vivat Dorpat!