Eile ilmus Postimehes Edgar Savisaare artikkel "Kes nõuavad Savisaare tagasiastumist?" Nimetet kirjutises "analüüsis" Edgar tema vastu antud 96 000 allkirja. Läbi peene iroonia ning oma varasemate kangelastegude kordamise jõudis autor tulemusele, mille kohaselt see üritus on justkui läbi kukkunud ning idee autorid ausaid inimesi justkui petnud, kuna allkirjaandjate nimekiri sisaldab 12,2% alaealisi ja mõningaid fantaasianimesid.
Tahtmatult hakkasin mõtlema, mis siis, kui need jaburad fantaasianimed on allkirjaandjate hulka lisanud Edgarile ustavad inimesed? Mis siis, kui elektroonilise allkirjakogumise põhja laskmiseks piisab kõigest põgusast saboteerimisest? Mis siis, kui algatatud aktsiooniga tulevad kaasa alaealised? Kas siis on kõik tehtud asjatult? Kas ühiskonnas millegi liigutamiseks peab hakkama täitma nõuetele vastavaid ankeete? Kas alaealisel ei ole õigust oma arvamusele? Kas Põlvamaa põllumees ei või nõuda pealinna linnapea tagasiastumist? Kas Tallinnas toimuv ei puuduta eestlasi, kes Tallinnas ei ela? Ma tahaks loota, et nii see ei ole.
Ja veel, kas Edgari poolt nimetatud allkirjakampaaniate (Eesti Raudtee ja Narva elektrijaamade müügivastu) läbiviimisel fikseeriti iga alla kirjutanu isikukood, töökoht ja täisnimi?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar