Anne

Anne viskus tugitoolile, krahmas laualt puldi ja käivitas televiisori. Kell oli 19:04. Õues oli pime. Oli talv. Jaanuar, kui päris täpne olla. Helendav ekraan tõi tuppa hubast valgust. Ükski tuli ei põlenud. Anne oli kokkuhoidlik. Ta ei armastanud asjatult kulutada. Seetõttu oli tema ühetoaline korter peaaegu alati pime. Anne arvas, et elekter on liiga kallis. Seetõttu vaatas ta ka televiisori harva. Üksnes valitud saateid. Võimaluse korral sättis ta ennast põnevamate filmide või programmide ajaks külla kõrvaltrepikojas elavale sõbrannale. Sel päeval ei olnud sõbrannat kodus. Oli kolmapäev. Kolmapäeviti käis Gerli trennis. Aeroobikas. Annele aeroobika ei meeldi. Talle ei meeldi üldse sport. Sport paneb inimese higistama ja higistada Annele ei meeldi. Seepärast ei meeldi Annele ka saunad.

Anne vahetas närviliselt kanaleid. Film, mida ta vaadata kavatses, jäeti tehnliselt põhjustel näitamata. Selgus, et subtiitreid ei saadud tööle. Telediktor vabandas viisakalt ja teatas, et planeeritud filmi asemel näidatakse teist filmi. Seda teist oli Anne juba näinud. Anne oli vihane. Ta tõusis tugitoolilt, pani televiisori kinni ja sammus akna juurde. Anne mõtles ja vaatas õue. Anne tahtis midagi ette võtta selle kohtuva ebaõigluse suhtes. Ta oli asjatult mitu minutit elektrit kulutanud. Ja raha. Anne otsustas tegutseda.