Hüppasin mõned päevad tagasi mööda vuhisevale rongile, mille vaguneid täidavad Dan Browni romaanist "Da Vinci kood" vaimustunud inimesed. Tahtsin teada, mis on see imetabane asi, millest nad nii innustunult kõnelevad. Kuna ma olen jätkuvalt võimetu keskenduma lugemisele, otsutasin minna kergema vastupanu teed. Läksin kinno. Sama pealkirjaga filmi vaatama. Erilist elamust ei oodanud. Soovisin uudishimu rahuldada. Ja rahuldasingi.
Ilma pikemata olgu öeldud, et film oli...kuidas nüüd öelda...igav? Jama? Mõttetu? Sisutu? Segane? Ei teagi, mis enndest õige on. Siinjuures ma ei välista, et ettekujutuse filmist rikkus võrdlemisi ebamugav tool. Aga sellel vaatamata...film ei meeldinud. Tõsi, oli helgemaid hetki (peamiselt Püha Graali legendiga seotud vihjete lahtiseletamisega seotud) ja mõni hea nali. Sellest siiski ei piisa, et kinos veedetud minutid elamuseks muuta. Kui kellegi peaks ka tekkima huvi "Da Vinci koodi" fenomeni vastu, siis ärge filmist alustage. Lugege pigem raamatut. Ma eeldan, et see on parem. Pead ei anna, aga loodan.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar