Eesti kunstile tehti muuseum ja kunst pandi selle muuseumi sisse. Muuseumile pandi ka tabav nimi - Eesti Kunstimuuseum ehk KUMU nagu lihtne inimene teab. Eile käisin minagi KUMUs. Eesti kunsti vaatamas. Ilus oli. Muuseum oli ilus ja kunst oli ka ilus. Wiiralt oli ilus. Lapin oli ilus. Raud oli ka ilus. Amandus Adamson oli ilus ja Adamson-Eric oli ka ilus. Palju ilusat oli. Ja seda me ju kunstil ootamegi - ilu. Sõna "kunst" ise sisaldab ka viidet ilule.
Huvitav oli see, et KUMU oli rahvast täis. Kohalikke ja turiste. Naisi ja mehi. Lapsi ja vanureid. Igasuguseid. Kõik uurisid pingsalt seinale riputatud pilte ja põrandale sätitud skulptuure. Muigel suid võis näha ruumis, milla põrand ja sein kuni laeni erinevaid büste täis. Büstid jutustasid. Vähemasti osad neist. Tuli aga kõrv büsti lähedale küünitada ja võiski jutuvada kuulda. Originaalne ja leidlik.
Taies, mis mulle väga hinge läks, oli pudelite hunnik, millidest igaüks kandis silti non-alcoholic vodka. Huvitav, kas reaalsuses oleks sellisel tootel turgu. Kas leidub iniemsi, kes naudivad viina maitse pärast, mitte vajadusest täis jääda? Mina selliseid inimesi ei tunne.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar