Väga pop on alanud nädalal rääkida ja kirjutada suusatamisest. Eriti popid on kõiksugu analüüsid. Igaüks tahab öelda. Eesti suusatamise komeet on lumme prantsatanud ning oma kõrge lennu lõpetanud. Nii tundub paljudele. Treenerid vangutavaid päid, suuskajad kiruvad vormi, hooldetiim tunnistab eksimusi ning ajakirjanikud targutavad.
Mis seal salata, aastaid kestnud medalisadu lõppes. Vähemast esialgu. Siiski ei saa öelda, et meie suuskajad oleksid viletsalt esinenud. Vastupidi. Tulemused ei ole sugugi halvad. Väga raske on võidelda ja konkureerida nende riikide sportlastega, kellel treeningute ja arendustöö peale kordades suuremaid summasid kulutada on. Seda enam tuleb tunnustada meie suusatamise head taset. Muidugi, medal on midagi hoopis muud kui neljas koht. Aga eks neid medaleid tule veelgi. Nagu ka tulemusi 20. ja 30. koha piirimaile. Selline on sport. Mina igatahes sain MM-i jälgides elamuse. Eriti meeste 50 km suuskamist vaadates. See elevus on ka juba midagi väärt.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar