neljapäev, märts 17, 2005

Bürokraatia

Seoses peatse lahkumisega olen asunud tuvastama oma nö pärandvara, mida mahajäävatele kolleegidele üle anda. Rõõmuga avastasin, et hapusid asju ei olegi teap mis palju. See tegi meele heaks. Kahe aasta ja üheksa kuuga olen suutnud suurema osa minu kaussi valatud supist ise ära süüa. Mõned lusikatäied on muidugi veel helpida, kuna kohtuveski jahvatab teadupärast pikaldaselt. Nende menetluste tulemusi ja õigusabikulude küpsist saavad ilmselt nautida juba kaasvõitlejad mitte mina.

Kommentaare ei ole: