Kauneid jõule, sõbrad:)

Weekend

Üle hulga aja (loe: hakkan silmnähtavalt vananema...ilmselt) veetsin vägagi meeleoluka nädalavahetuse. Reedel tähistasime tõsiselt K 26ndat sünnipäeva . Kell 8 alanud õhtu kulminatsioon saabus mõned hetked pärast kella 23e, kui muusikamasinas sätiti korduma laulva revolutsiooni aegsed superhitid ning täisjõus mehed neid jõudu mööda kaasa jõrisesid. Laulupeo lõppu ei paistnud kusagil. Siiski tegi vägijook mõni hetk hiljem oma töö ning härrased lagunesid mööda pealinna laiali. Järgmisel päeval oli mida meenutda, abiks fotojäädvustused ja sünnipäevalapsele kingitud MP3-mängijaga tehtud helisalvestised.

Laupäev oli märgatavalt kultuursem. E kutsus külla ja lubas maitsvat rooga ja mahedat seltskonda. Meest sõnast, härga sarvest. Kõigi lubatu oli olemas. Minu mõnigaseks meelehärmiks serveeriti ohtralt ja ainult kala. Tõsi, mina kui kalasöömisharjumusest vaba kodanik kergitasin häid maitseid tundes kulme - ei oleks arvanud, et kala võib ka nii maitseda. "Nii" tähendab siis siinkohal "hästi". Söögile lisaks maitsev vein, selle hooaja esimene glögilonks ja huumoriga vürtsitatud vestlus.

Ja nüüd on aeg kõike meenutada

PÖFF on läbi. Minu plaan sel korral spontaanselt ja juhuslikult kino vaadata õnnestus. Õnnetus ka kava näha midagi tõsiselt häirivat. Ilma pikemata, järgmised filmid on nüüd nähtud:

1. Pariis, ma armastan sind - treiler
2. Päästke Jimmy - treiler
3. Grönholmi meetod
4. Ükski keha pole täiuslik

Toodud loetelust julgen häbenemata soovitada 1. ja 3. filmi. Mõningase häbiga 2. ja 4. filmi. 2. filmi puhul on häbi põhjuseks kohatine küündimatus, 4. filmi puhul aeg-ajalt ekraanile ilmuvad ja nõrgema närvikavaga inimese jaoks ehk talumatud kaadrid.

Mitmed head filmid jäid ka nägemata. Kuid nagu igal korral teenib PÖFF filmihuvlise jaoks 2 eesmärki: esmalt avaneb suurepärane võimalus tavapärasest veidi erinevat kino nautida ja teisalt annab kava hea ülevaate filmidest, mida võiks vaadata kas siis laenutustest otsides, veebikaubamajadest tellides või muul viisil, mille legaalsus mõneti küsitav on.

Whoawhoawewa!

Nõustun R2-e hommikuprogrammi tegijate hinnanguga - see lugu on 2006.a üks säravamaid esitusi.

Now, If You Don't Think This Song Is The Greatest Song Ever, I Will Fight You.
That's No Lie.

Ron Burgundy in "Afternoon Delight" video, Ancorman OST

Täiendatud: Sõnad leiab siit

Hattori Hanzo

Pilt pärineb OÜ Bimini (bling.ee) veebist

Huvitav, mida see praktiline kasutus tähendama peaks? Kas tõelise samurai kombel "vaenalse" veristamist, enesekaitset kuritegevusest paksus koduvabariigis või rekvisiidiks olemist mõnes idamaade mõjutuseks aktsioonifilmis?

Jan - le-gendaarne

Need, kes kuulavad raadiot või elavad Eestis või omavad sõpru või loevad ajakirja Just! teavad, et Sille näitas jällegi ti**e. Mirtel ka. Seekord filmis. Need, kes nüüd punnis silmad ja värisevate kättega googeldama asusid...oodake...link on siin (kõige suurem fail loetelus).

PS! Nendele, keda Sille ei huvita - Jan Uuspõllu film tundub valmis olevat ning kinodes näidatakse seda ilmselt alates veebriarist 2007. Ootame.

I'm Al Gore, I used to be the next president of the United States

Just nii juhatab Al Gore sisse oma sahinaid tekitanud dokumentaalfilmi - An Inconvenient Truth. Vaatasin seda loetud päevad tagasi. Ja olen rabatud. Üllatuslikult pean seda üheks mõjusamaks dokumentaaliks, mida ma viimasel ajal näinud olen. Tõsi, kuna tegemist on Hollywoodi kodumaa toodanguga, leidus selles filmis lõike, mis mõjusid jabura enesereklaamina (näpuvibitus Al Gore'i poole). Kuid see ei mõjutanud põhilist. Lühidalt on tegemist ühe mehe presentatsiooniga kliimasoojenemise teemadel. Seejuures näidatakse lihtsalt, igale lollile mõistetavalt ning visuaalselt hästi jälgitavalt ära, mida kliimasoojenemine tegelikult endaga kaasa toonud on ja veel kaasa tuua võib. Tunnistan, et ma ei ole selle kliimasoojenemisega seotud probleemi olemusest kunagi päris täpselt aru saanud. Olen lihtne inimene ja minu jaoks on tegemist "kusagil eemal ja kellegi teise" murega. Nüüd olen mõnevõrra targem. See ei tähenda, et ma nüüd kohe ja viivituseta Green Peace'i ridedega liitun. Mõtlen aga kindlasti teistmoodi. Paljudest asjadest.

Kui vähegi võimalust, soovitan seda filmi vaadata. Kasvõi silmaringi avardamiseks.

It ain't what you don't know that gets you into trouble. It's what you know
for sure that just ain't so

50 km/h

PRESS HERE

I'm the guy who does his job. You must be the other guy

Soojendasin ennast PÖFF-i tarvis (väidetamalt on mul 1 pilet oelmas). Käisin kinos. Vaatamas Martin Scorsese filmi The Departed. Hea film oli. Pisut teistsugune, kui ootasin. Aga sellegi poolest hea. Selles pildireas oli pinget ja stiili. Seda nii visuaalselt kui sisuliselt. Kellele pisut teistsugune, peenem, väljapeetum ja "keerulisem" kinokunst meeldib, võib sammud selle kinomaja poole seada, millele ilutseb silt "Kosmos". Millegi pärast küüditati film võrdlemisi kiiresti esinduskino saalidest okupatsiooniaegse kinokunsti pühamusse. Õnneks ei mõjuta see vähimalgi määral elamust.

Tasapisi hakkan uskuma Mark Wahlberg'i ja Leo DeCaprio näitlejatalenti. Endiselt usun Jack Nicholsoni võimetesse. Nicholson on üks väheseid näitlejaid, kes ekraanil mõjub 100% ehtsa inimesena. Usutavana.

Fanaatik

Tere, mina olen James Dr No From Russia With Love Goldfinger Thunderball You Only Live Twice On Her Majesty's Secret Service Diamonds Are Forever Live And Let Die The Man With The Golden Gun The Spy Who Loved Me Moonraker For Your Eyes Only Octopussy A View To A Kill The Living Daylights Licence To Kill Golden Eye Tomorrow Never Dies The World Is Not Enough Die Another Day Casino Royale Bond. Meeldiv tutvuda.

EPLOnline

Nälg

Ameerikas ei ole enam nälga. Nälja asemel on ülimadal toidujulgeolek ehk very low food security. The Seattle Times meeleolukat artiklit vahendab minut.ee.

Täiendatud: Washington Post vahendab: Very low food security - experiencing multiple indications of disrupted eating patterns and reduced food intake.

Samast artiklist nähtub ka, et Georg Kaksisvee Põõsa koduosariigis Texases on ülimadala toidujulgeolekuga 5% elanikkonnast. Põõsas kommenteerib: In 1999, Texas Gov. George W. Bush, then running for president, said he thought the annual USDA report -- which consistently finds his home state one of the hungriest in the nation -- was fabricated. "I'm sure there are some people in my state who are hungry," Bush said. "I don't believe 5 percent are hungry." Bush said he believed that the statistics were aimed at his candidacy. "Yeah, I'm surprised a report floats out of Washington when I'm running a presidential campaign," he said.

Tahtmine

Juba mõnda aega mõtlen, et hirmus tore oleks olla trummar jazz-bändis. Selline unise pilguga, sigarett hambus, kaabu kuklas ning harjad sahisemad trummidel. Suitsuses baaris. Flöödiga bändis. And all that jazz.

Seonduvalt: Tommyboy - Kõik armsatavad dzassi on hirmhea

Trummida saab ka nii

PÖFF (2006)

Eelmisel PÖFF-il käisin. Saabuvale PÖFF-ile tahaks ka minna. Paraku vaevlen praegu ülisuures ajanappuses ja ei suuda kuidagi programmi läbi lapata põhjendatud valiku tegemiseks. Päris kõrvale ei tahaks ka jääda. Kui ma ei eksi, siis kohe-kohe läheb ju lahti! Homme!

Täiendatud: Uhhh. Üks targem mees teadis rääkida, et homme algavad siiski alafestivalid ja "pärisfilmid" tõmbavad ennast detsembri alguses käima (ei viitsi seda infot PÖFF-i veebist kontrollida)

Bond. James Bond

Jah. Käisin ka. Kinos. Casino Royale'i vaatamas. Ma pole küll Bondi-saaga suur austaja, aga ajalehes ja telekas ja raadios ja internetis räägiti, et hirmus hea. Nüüd filmi näinuna, nõustun ma nendega, kes kirjutasid, et film on teistmoodi ja üllatav. Tõepoolest oli. Samuti nõustun nendega, kes arvavad, et filmis oli liiga palju product placement'i (näpuvibutus Fordile ja Sonyle). Ei nõustu ma nendega, kes leidsid, et Daniel Craig oli hea Bond. Craig näeb küll välja nagu noor Connery, aga temas puudub see gentelman'likkus, mis Bondile sama omane tunnus nagu randmest purskuv võrk Spiderman'ile, must keep Batman'ile ja punane keep Supeman'ile. Võibolla olen Brosnani ja Connery Bondiga ära hellitatud. Võibolla 21. sajandi Bond ongi tavaline jõujuurikas.

PS! CC Plaza saal 1 oli puupüsti täis

Sean Connery õhtu

Eile õhtul rõõmustasid nii Kanal 2 (pildil keskmine tulp) kui ka TV3 (pildil parempoolne tulp) vaatajaid filmidega, mille peaosas Sean Connery. Kas TV3 tõepoolest on ehk hakanud Kanal 2 edulugu matkima:)
Pilt pärineb kava.ee lehelt

Kanad

Kana ärkab hommikul kella 7-8 paiku, sööb ja hakkab munema. Munad munetakse tavaliselt hommikul, ärkamise ja keskpäeva vahel. Kanal läheb ühe muna valmissaamiseks aega 24-26 tundi. Pool tundi pärast munemist hakkab ta jälle uue tootmisega otsast peale.

"Kanade massilises gaasitamises pole midagi seadusevastast." Eesti Päevaleht, 15.11.2006

Tule kui leebe tuul

Ajaveebi täiendamine jäi vahepeal unarusse. Oli endaga nii palju tegemist, et "uudiste" tootmine vajus teisejärguliste toimingute kasti. Nüüd olen selle sealt jälle välja urgitsenud. Vahetasin blogi mootori ka bloggeri uue beeta vastu. Nüüd hakkavad postitused silte kandma, mis ilmselt peaks kõikvõimalikku sorteerimist lihtsustama.

Tuleb!

Jõulud tulevad. Prisma kilekotid on juba jõuluvana pildiga ja ajalehed kirjutavad peagi pealinna saabuvast jõulunulust. Sussi ma veel aknale pannud ei ole.

Täiendus: Telekas jooksutatakse ka tsosta-tsoola taadiga reklaami

Taljupojamõistus in action

Äripäev Online teatab: Talupojamõistusega säästeti pool miljonit krooni

Meeksi valda ehitati lastele uus võimla. Esialgne projekti maksumus pidi
olema 4,5 miljonit krooni, kuid appi võeti talupojamõistus, tänu millele tuli
projekt pea pool miljonit odavam
/.../
Näiteks pandi vineeri asemel seina puitlaastplaat."Ei ole kuidagi kehvem,"
tõrjub Meeksi vallavanem Boriss Rõžov kahtlustuse, et poole miljoni võrra on
spordisaal nüüd koledam või ebatervislikum

Kas tõesti tuleb tänapäeval talupojamõistuse appi võtmisena käsitleda igasugust säästmisele suunatud mõtlemist? Kas talupojamõistus on app võetud ka siis, kui sisekujundusprojektis ette nähtud kullast valamud asendada kivist valamutega?

Tagasi

Nii...olen tagasi. Kips eemaldati. Kõnnin kahel jalal. Poleks kunagi arvanud, et see selline õnnistus võib olla. Tõsi, jalg kannab, aga ei liigu. Longata tuleb veel mõnda aega.

Rõõm kahel jalal kõndimisest sai siiski kiirelt otsa. Nimelt avastasin täna hommikul, et keegi on minu auto jälle ära kraapinud. Seetõttu kulus esimene osa päevast politsei ootamisele (2 tundi) ja kindlustuse ning esindusega asjaajamisele. Lõunaks sain tööle. Ja siis hakkas lund sadama. Olin oma pisut puruks autoga esimest korda "lumel". Tekkinud on karjuv vajadus talverehvide järele. Paraku ei ole ma senini suutnud lahendada dilemmat: kas panna alla lammelid või naastud. On ettepanekuid?

Otsid, aga ei leia?!

Mis teha siis, kui kuuled raadiost väga head lugu, aga tabamata jääb loo esitaja ja pealkiri? Lugu on aga kohe nii hea, et ei saa rahulikult magadagi ilma, et meloodia kõrvus kumiseks. Sellistel puhkudel võib abi olla SongTapper'ist. Vidin töötab nii, et klõpsad oma arvuti klaviatuuri space-klahvi vajutades raadiost kuuldud loo meloodiat ja tema teatab sulle loo esitaja ja pealkirja. Tegelikult kohe mitu esitajat ja mitu pealkirja:) Esialgsed katsed näitasid, et 70% juhtudest paneb SongTapper täppi.

Nüri

Olemine on kuidagi nüri. Jalg on endiselt kipsis. Ninna on pugenud nohu. Õues eputab sügis. Õnneks hoiab meeli ärevil asjaolu, et täna on OEG aktsiate märkimise viimane päev. Tallinna Börsi väärtpaberi hindade mitteametlik oraakel ja mõjutaja Äripäev kiidab aktsiat hoolega ning vahendab "asjatundjate" kommentaare, mille kohaselt märgitakse aktsia kordades üle ja kõik saavad rikkaks. Positiivne on ka Kristjan Lepik. Mina veel kaalun, kas tahan nende juhiste järgi toimides rikkaks saada või panustan tööle.

Lapsesuu ei valeta

Arnold Rüütel on lehmateadlane

Väike laps ETV saates "Paar"

21 grams

How many lives do we live? How many times do we die? They say we all lose 21
grams... at the exact moment of our death. Everyone. And how much fits into 21
grams? How much is lost? When do we lose 21 grams? How much goes with them? How much is gained? How much is gained? Twenty-one grams. The weight of a stack of five nickels. The weight of a hummingbird. A chocolate bar. How much did 21
grams weigh?

Mõte filmist 21 grams.

The biggest news in my world today

Mul on jalg kipsis. Käisin eile korvpalli mängimas ja väänasin hüppeliigest. Paraku nii, et mingi luu seal murdus. Kipsi kannan 4-6 nädalat. Olen endale juba kargudki muretsenud. Ja pean tunnistama, kipsis jalaga on raske. Karkudega käimine ei ole nii lihtne kui esmapilgul paistab. Terve jalg väsib kiiresti. Käed ka. Loodetavasti tasapisi olukord muutub ja lõpptulemusena olen hirmus kapp ja terve tõukejalg võimaldab mul kerge vaevaga palli pealt korvi poetada:)

Mänukava ja Pietilevi

Pilt Tallinna Linnateatri koduleheküljest 02.10.2006.a. "Mänukavas" loetletud etendustele saab ka "Pietilevist" pileteid osta

Vabadus ja uudishimu

Tallinn, Tammsaare park, 23.09.2006.a, Tõnis Mägi, Koit

Ilves juba ühendab

Presidendikampaania on läbi. Uus president valitud. Sõjakirved taas selja taha peidetud. Rahvast ühendatakse. Seda kinnitavad muuhulgas ka kaks tsitaati Äripäev Online'st.

Villu Reiljan:
"Meie eesmärk ei ole lihtsalt koalitsioonis olla, vaid ka oma programmi täita."

Andrus Ansip:
"Reformierakonna eesmärgiks ei ole valitsuses ainult olla."

Tundub, et sõjatandril on laibad kokku loetud. Seni rindejoone erinevatele pooltele asunud poliitikud on kaevikutest välja roninud ja kätlevad sõjatolmust selgineva taeva all. Kõik on kõigiga jälle sõbrad. Ei ole välistatud, et kevadel algavate uute lahingute eemal vahetavad mõned poliitikud kaevikut ja sõdivad mehiselt nende vastu, kellega koos just vaenalse pihta soppa ja pori loobiti. Vaenutsevate leeride toetuseks lippe lehvitanud kodanikud seisavad kukalt kratsides eemal. Nemad ei mõista, miks nad Tammsaare pargis veekalkvel silmadega rahvusromantilisi laule laulsid. Kas see kõik oli vaid näitemäng? Kas kevadel valima minnes ja "valgete" poolt hääletades ei ole ikkagi võimalik "punaseid" riigipiruka juurest eemaldada? Kodanikud ehk unustavad, loodetakse.

Hea tuju looja

Lugu, mis mind viimastel hommikutel mõnusalt käima on pannud. Ma ei suuda kuidagi vastu panna selle lugupilli hüpnootiliselt rütmile.

Rahvusspordist

Viimasel ajal on palju räägitud põnevast spordialast nimega sumo. Kindlasti teab iga endast lugupidav inimene, kuidas sumo käib. Samamoodi teatakse ka kuulsat Eesti oma sumokat - Barutot. Paljud aga ei tea ilmselt mida tähendavad need keerulised võidtehnikaid tähistavad sõnad Baruto võite ja kaotusi kajastavatest uudistes. Näiteks kirjutab 17.09.2006.a Postimees Online järgmist:

Tokyos jätkuval sumo suurturniiril Aki-basho jäi Baruto kaheksandal
võistluspäeval tehnikaga oshidashi alla Hakuhole ning
eestlane jätkab turniiri nüüd nelja võidu ja nelja kaotusega.

Mis see oshidashi aga tähendab? Õnneks annab vastuse sama PMO artikkel, kus sõna "oshidashi" on varustatud lingiga asjakohasele tehnikat selgitavale ja illustreerivale veebile. Kõikide võidutehnikate kohta sarnaste selgituste saamiseks tuleks klikkida siia. Nüüd saab igaüks kerge vaeva ja ilma suurema peamurdmiseta Barutot puudutavaid uudiseid "tõlkida".

Vabadus, vendlus, võrdsus

Nüüd ajaloost

Mõned head päevad tagasi sattusin ETV-st vaatama saadet, kus räägiti Eesti Vabariigis kunagi tegutsenud erakonnast nimega Eesti Rojalistlik Partei. Tunnistan, et minus tärkasid mitmed rahvusromantilised mälestused. ERP tegutsemisaastatel olin ma põlvepikkuse poisina tuline kuningriigiidee toetaja. Kuidagi sümpaatne ja euroopalik tundus kuningriiklus. Saatest selgus, et ERP ridesse on kuulnud kogunisti Vilja Savisaar ise . Samuti kuulus ERP-sse Ralf R. Parve, kes viimases Kesknädalas oma küünimatust demonstreeris.

Mis aga kuningriiklastest saanud on? Tundub, et Kalle Kulbok on endiselt, vähemasti teatud ulatuses, rojalistlikule maailmavaatele truuks jäänud.

Levadia vs Newcastle

Eile tehti Eestis jalgpalliajalugu. Esmakordselt sai kodukamaral näha kõrgetasemelist klubijalgpalli ja inglise vutifänne (viimaseid on järgmise aasta suvel siia suuremas koguses oodata, kui kohtuvad Eesti ja Inglise koondised). Käisin ka ajalugu vaatamas. Ja ei kahetse. Levadia näitas väga kaunist jalgpalli ning palju ei puudunud ka Newcastle väravavõrgu sahistamisest. See sisendab lootust, et Eesti klubi jõudmine UEFA Cup'i esimesse ringi ei olnudki ehk juhus ja asjaolude kokkulangemine vaid meie klubijalgpalli hetketase. Igatahes pakuti ligi 8000-le pealtvaatajale korralik ja põnev jalgpallielamus, mida vürtsitasid tribüünidel istuvate vene rahvusest vutifännide asjalikud ja mahlased kommentaarid. Siinkohal tänud minu selja taga istunud härrastele:)

Mis ja kuidas täpselt toimus vahendavad Sportnet, SLÕhtuleht, EPL Online ja Postimees (pildid ka).

iPod tuli taskusse

Mul on ka nüüd mp3-mängija. Nagu kõigil moodsatel inimestel. Ja nagu kõigil veel moodsamatel inimestel kannab minu vidin kaubamärki iPod. Tõsi, minu taskus leidis koha iPodi kõige tagasihoidlikum mudel - esimese generatisooni iPod Shuffle - ja seda mitte minu vabal valikul. Olen nii umbes pool aastat mööda internetti ja poode kaapinud, et selgeks teha, milline mp3-mängija on kõike parem, optimaalsem ja...parem. Olin oma otsingutega jõudnud nii kaugele, et teadsin umbkaudu, millistele nõuetel vidin peaks vastama. Leidisn, et see võiks võimaldada raadio kuulamist ja diktofonina pruukimist, võiks omada umbes 1GB mälu, tegemist võiks olla flash mäluga ning kogu kupatus võiks töötada patarei jõul. Ja siis peaks ta mängima ka mp3-faile ja hästi. iPod Shuffle vastab neist kahele tingimusele - omab flash mälu ja mängib mp3-faile. Aga sellest pole lugu - kingitud hobuse suhu ei vaadata. Esimesed kasutuspäevad on tõestanud, et iPod Shuffle ajab asja ära. Heli mängib kvaliteetselt ja piisavalt valjult. Faile mahutab 512 MB mahus. Vidin ise on pisike ja kerge ning mahub eduliselt igasse taskusse. Esialgu tundub peamiseks puuduseks olevat asjaolu, et iPod täätab üksnes iTunes'iga. See tähendab, et iPodi arvutiga ühendades hüppab iTunes lahti ja faile saab vidinale laadida üksnes selle tarkvara kaudu. Tavaline drag-and-drop justkui ei tööta. Vähemasti esialgu tundub nii. Ja pärast kõigi arvutis olevate mp3-failide iTunes'i laadimist on õigeid laule sealt väga keeruline leida. Möönan, et ma võibolla ei ole süsteemile veel päris täpselt pihta saanud. Võimalik, et tegelikult on kõik väga lihtne ja mina olen rumal.

Ei testisin jubinat ka "keerulisemates" oludes - rattaga sõites. Varasemalt on ratta sõidu ajal muusika kuulamisel probleemiks olnud mühisev tuul, mis muusika vaevu kuuldavaks muudab. iPodiga oli sama lugu, kuigi tausta müra kostus muusikast üle mõnevõrra vähem.

Nüüd jääb üle oodata, kas Telleri mure iPodiga ka minu jubinal välja lööb.

Miami Ricky

Viimasel ajal olen tavapäratult palju filmidest kirjutanud. Kunagi kaalusin kogunisti eraldi ajaveebi üles sättmist selleks, et välja selgitada, kui palju filme ma aasta jooksul läbi vaatan. Ei ole seda veel siiski teinud.

Möödunud reedel käisin Miami Vice'i vaatamas. Mul on mingisugused hägused mälestused ka filmi algmaterjaliks olevast 80ndate kultusseriaalist, mis tõstis seninägematutesse populaarsuse kõrgustesse nii Don Johnson'i kui ka Ferrari. Muidugi...Ferrari oli kõva sõna ka enne, aga veel kõvem sõna peale MV-d. Ega ma Miami Vice uus versiooni kohta ei tahagi midagi kirjutada. Ma ei oska sellest filmist midagi arvata. Vaimustust minus igatahes ei tekkinud. Colin Farrell ja Jamie Foxx ei olnud usutavad. Kuidagi puised ja pingutatud tundusid. Ja rõhutatult "coolid". Linateos ise oli laisk ja uimane...aktsionit ja pinget oodatust oluliselt vähem. Oodatust oluliselt rohkem oli seksi. Filmi vast kõige positiivsemaks osaks oli režisööri ja operaatori koostöö. Film oli väga hästi filmitud. Kaamera nurgad, pildi teravusega mängimine...see kõik oli nauditav. Automaatrelvade tärin kõlas ka teistmoodi...omapäraselt. Kui just ei pea, ära vaata. Filmirežii üliõpilastele peaks film õppematerjali siiski pakkuma.

Eile olin jälle kinos. Päris hilisel seanssil. Vaatamas pildirida Talladega Nights: The Ballad of Ricky Bobby. Peaosas üks minu viimase aja lemmik koomikuid Will Ferrell. Film meeldis. Sain mõnusalt naeru mugistada. Kohati absurdi kalduv huumor on vägagi minu meele järele. Ja seda pakuti ohtralt. Tegemist on tõsise hea tuju filmiga. Kes näinud Ancorman'i, naudib ka seda.

Ja muide...üle pika-pika aja näidati mõlema filmi ette ka tõsiselt huvipakkuva filmi treilerit. Nimelt Borat tuleb filmiga Borat: Cultural Learnings of America for Make Benefit Glorious Nation of Kazakhstan. Soovitan kindlasti treilereid ka oma silmaga vaadata ning Borati veebile pilk peale heita.

Kuidas see käis?

A. Rüütel Presidenti Kantseli vahendusel (Äripäev online):
Oleme president Bushiga korduvalt kohtunud ning meil on alati olnud väga meeldivad vestlused.

Huvitav kuidas? Arno ei oska ju sõnagi inglisemaa keelt. Ja kui meeldiv see vestlus tõlgi vahendusel ikka olla saab.

Jagan head nõu!

Minu sümpaatia Quentin Tarantino talendi vastu ei ole mingi saladus. Kuulutan seda avalikult ja iga kord, kui keegi küsib minu filmieelistuste kohta. Ilmselt kirjutan QT-st selles ajaveebis veel ja võibolla olen temast juba varem ka kirjutanud. Mis sellest. Annet tuleb tunnustada.

Just põhjuselt, et filmi "Hostel" juhatavad sisse tiitrid "Quentin Tarantino esitleb", vaatasin ära ka selle linateose. Ootasin palju. Enne filmi vaatamist kuuldud kuulujuttude kohaselt on tegemist verdtarretava õuduslooga mõrvadest, mida ekraanil erilise ilustamiseta ehedalt kujutatud. tahtsin ka seda õudust näha. Ja nägingi. "Hostel" algab nagu noortekomöödia - kolm meest Amsterdamis naisi, seksi, alkoholi ja narkootikume kasutamas. Sinna juurde ohtralt ka kõige eelnimetatuga seotud nalja. Jõudsin juba mõelda, et ehk olen midagi segamini ajanud ja kogemata vale pildijada käivitanud. Siiski mitte. Lubatud jubedus algas. Ma ei hakka pikalt kirjutama, mida kõike ja kuidas näidati. Ütlen vaid nii palju, et mõned kaadrid mõjusid pisut...kuidas nüüd öelda...häirivalt. Veelgi häirivamalt mõjub aga teadmine, et väidetavalt põhineb film tõsielulistel sündmustel.

Imdb.com vahendab:

The trailers bill the movie as "inspired by true events". Director Eli Roth says that he found a Thai
website that advertised itself as a "murder vacation," offering users the chance
to torture and kill someone for the price of $10,000. Roth later showed the site
to Quentin Tarantino and the two
developed the idea for the film. Tarantino and Roth said later on an Icelandic
talk show that they have no idea if the website was real or not.

Ja just see, et kogu lool võib mingisugunegi tõepõhi all olla, muudab filmi vaatamise kogemuse täiesti ainulaadseks. Soovitan igatahes. Kuulu järgi peaks filmile järg ka tulema. Loodetavasti veel parem. Väärib mainimist, et "Hostel" vändati valmis kõigest 4,5 miljoni USD-ga. Naeruväärne summa.

Veel on aega

Mul on hea meel teatada, et leotud päevad tagasi sain Ü-ga ühevanuseks. Omamoodi tähtis päev. Esimene "päris" juubel. Teoreetiliselt peaks olema käes aeg hakkata endast kui täiskasvanud inimesest mõtlema. Praktiliselt ma seda siiski tegema hakata ei kavatse.

Siinkohal kummardus kõigile, kes võtsid vaevaks mind õnnitleda ja kingitustega kostitada. Loodetavasti avaneb meil lähiajal võimalus JT karaoke DVD juhtimisel ka ühislaulmine korraldada. Mitte, et toimunud ühsilaulmine sellele mingil määral alla oleks jäänud. Alo ja Jaak ei jää vähimalgi määral JT-le alla:)

Müüt ja tegelikkus

Müüt:
“On kutsutud meid kasvõi vastuhääli andma. Me ei saa ju vastuhääli anda. Me saame ainult sedeli välja võtta ja kasti panna, aga see pole mingi demokraatia.”
Marika Tuus'i selgitus Delfis

Tegelikkus:
Kui hääletamissedelil on ainult ühe kandidaadi nimi, märgistab Riigikogu liige hääletamissedelil ristiga lahtri «poolt» või «vastu».
Riigikogu kodukorra seadus § 87 lg 2

Word from the president

Tahaks ka hirmsasti kõrgeima riigivõimu kandja ühe liikmena presidendivalmiskampaanias kaasa rääkida. Tahaks ka valmistulemusi mõjutada. Tahaks ka hääletada. Valida. Aga ei saa. Pean leppima uksest-aknast sisse pressiva demagoogiaga. Olen tülpinud kogu sellest jamast ja mind täna enam iseenesest ei huvitagi, kes järgmised 5 a president on. Olgu või Snaige külmkapp. Hoopis rohkem huvitab mind see, mis 28. augustil Toompea koridorides toimuma hakkab. Antropoloogiliselt huvitav oleks ilmselt seda otseülekandes näha. Näha, kuidas avatud Maalehtede taga piiluvad RL-i ja KK vahikoerad erakonnakaalasi, et need meeltesegaduses valmiskasti juurde ei tuterdaks ja kogemata "vale mehe" poolt ei hääletaks. Ja sama huvitav oleks jälgida teiste erakondade käsilasi RL-i ja KK liikmete varukate küljes rippumas ja neid rätikute varjus ikkagi kastide juurde toimetamas. Võibolla saab keegi rahagi. Ja võibolla keegi lindistab kuskil midagi. Ja võibolla saab president ikkagi Riigikogus valitud ja mõni ministeerium uue ja väärika nõuniku või kantsleri.

Millal ilmub valmistega seoses "areenile" presidendi-peab-valima-rahvas argument?

Las kallab

Akna taga hakkas hirmsasti vihma sadama. Tuhandete põllumeeste rõõmuks, kes vaatamata kõigele ikkagi mingisugust floorat kasvata üritavad. Tõsi, maaeluga mõningast kokkupuudet omanuna tundub mulle, et vihm kui selline on hiljaks jäänud. Aga mine tea.

Rõõmustan ka mina. Vihma tihedusest tingituna on mul tunne, et õues ootab mind särav-läikiv automobiil ja mõningane taskuraha on peskulude kokkuhoiu näol justkui maast leitud.

PS! Nädalavahetusel kallab ka. Võibolla mitte vihma, aga head-paremt jooki topsidesse ja klaasidesse.

Kas me sellist Eestit tahtsimegi?

Just sellise pealkirjaga saadet sattusin vaatama täna ETV-st. Praegu on mul kahju, et esimese tunni meeleolukast programmist maha magasin. Tõsiselt on kahju. Selle 30 minuti jooksul, mis ma saatele siiski pühendasin, kuulsin mitut põnevat asja. Esmalt ütles Edgar ütles sellise sõna nagu "never", mis on vägagi moodne vana kaardiväelase kohta. Teiseks nimetas hr Rüütel Mart Laari peaministriks. Härrasmehelikult teda keegi ei parandanud.

Mure kodukamara tuleviku pärast aiva süveneb.

Kuulu järgi jutuks olnud saade kaunistab edaspidi regulaarselt ETV eetrit.

Da Vinci kood - mis asi see on?

Hüppasin mõned päevad tagasi mööda vuhisevale rongile, mille vaguneid täidavad Dan Browni romaanist "Da Vinci kood" vaimustunud inimesed. Tahtsin teada, mis on see imetabane asi, millest nad nii innustunult kõnelevad. Kuna ma olen jätkuvalt võimetu keskenduma lugemisele, otsutasin minna kergema vastupanu teed. Läksin kinno. Sama pealkirjaga filmi vaatama. Erilist elamust ei oodanud. Soovisin uudishimu rahuldada. Ja rahuldasingi.

Ilma pikemata olgu öeldud, et film oli...kuidas nüüd öelda...igav? Jama? Mõttetu? Sisutu? Segane? Ei teagi, mis enndest õige on. Siinjuures ma ei välista, et ettekujutuse filmist rikkus võrdlemisi ebamugav tool. Aga sellel vaatamata...film ei meeldinud. Tõsi, oli helgemaid hetki (peamiselt Püha Graali legendiga seotud vihjete lahtiseletamisega seotud) ja mõni hea nali. Sellest siiski ei piisa, et kinos veedetud minutid elamuseks muuta. Kui kellegi peaks ka tekkima huvi "Da Vinci koodi" fenomeni vastu, siis ärge filmist alustage. Lugege pigem raamatut. Ma eeldan, et see on parem. Pead ei anna, aga loodan.

Valge laev tuleb

Eile ja ka täna räägib peavoolumeedia Keskerakonna ja Rahvaliidu kokkuleppest, mis ilmselt Eesti poliitikamaastiku alustalasid raputama hakkab. Mina olen salamisi kogu aeg kartnud, et Keskerakonna kadestamisväärne võime ka oma suuremate vaenlaste külje alla pugeda saab üks kord vääriliselt tasutud. Ametlikuks muudetud koostöö Rahvaliiduga ilmselt tähendab uut taset selles valdkonnas. Igatahes on nö paremerakondadel tagumine aeg hakata mõtlema selle peale, kas mitte nüüd ei ole hädavajalik põhjalikumalt tegeleda ühisrinde loomisega. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Tahtsin hoopis kajastada põnevamaid punkte kaelustavate erakondade ühistest eesmärkidest:

• Taastada astmeline tulumaks, tõsta tulumaksuvaba miinimum miinimumpalgani ja jätkata ökoloogilise maksureformiga
• Rahvuskonfliktide vältimiseks algatada kokkulepe, et ükski erakond ei kasuta Teises maailmasõjas langenud sõdurite monumendi teisaldamist Tõnismäelt valimiskampaanias. Selleks kuulutada välja moratoorium teemaga manipuleerimisele enne 2007. aasta parlamendivalimisi ning lahendada küsimus pärast Riigikogu valimisi vaid laia konsensuse alusel
• 2006. aasta presidendivalimistel toetavad Rahvaliit ja Keskerakond Arnold Rüütli valimist presidendiks, austades tema valmisolekut kandideerida valimiskogus
• Keskerakond ja Rahvaliit seavad eesmärgiks moodustada pärast 2007. aasta Riigikogu valimisi ühine valitsusliit ajavahemikuks 2007-2011
• Pärast 2007. aasta Riigikogu valimisi ühist valitsusliitu moodustades on peaministrikandidaadiks selle erakonna esindaja, kes käesoleva lepingu osalistest saab valimistel rohkem hääli
• Lepingu garant on neljakümne nelja ühiskondliku organisatsiooni, liikumise ja sündmuse patroon, kahe erakonna ühiskandidaat 2006. aasta presidendivalimistel hr. Arnold Rüütel

Palju huvitavat, harivat ja hirmutavat. Kõige enam huvitab mina aga see, kuidas hr Rüütle selle lepingu garandina toimub. Kas juhul, kui üks erakondadest lepingut rikub, asub tema kohsutusi täitma hr Rüütle isiklikult?

Tallinn põleb

Juba teist päeva on mul tunne, et Tallinn põleb. Otseselt ei saa aru, kus täpselt, aga õhus on seda tunda. Haisu. Põlemise haisu, täpsemalt kärsahaisu. Tänasest EPL-ist loen aga, et mitte Tallinn ei põle, aga hoopis Venemaa põleb. Vähemalt selle loode osa. Ja soodne idatuul, mis on randadest kogu sooja vee ära viinud, toob põlemise lõhna ka Maarjamaale. Postimees teatab, et õnneks ei ole lendlev suits suduses linnas elvaid tallinlasi murdnud.

Kihnu Jõ(o)nn

Vaata, käisin Kihnus. Paljud pole Kihnus käinud ja paljud ei lähe ka. Mina käisin teist korda. Mõlemad külastused toimusid samal ajendil - sünnipäev. Sünnipäevalaps oli ka sama. Sünnipäev oli teistsugune, lapsi oli rohkem. Nii sünnipäeva omasid kui ka niisama laps. Päris väikseid.

Kihnu mulle meeldib. Puhkasin seal rohkem kui puhkuse ajal. Olin rohkem "eemal". See oli hea. Seal on kuidagi teistmoodi. Muidugi on seda "teistmoodi" olemist nautimas ka "jõmmid", kes ilmtingimata suure autopurakaga saarel peavad maabuma ning kes on enesevalitsemise kaotamisele väga lähedal, kui selgub, et teps mitte igal pool kaardiga maksta ei saa. Siseturismi mustem ja varakam pool. Aga kõige meeldivam on ilmselt vee lähedal telkida ja jalgrattaga ringi uhada. Inimestele võib Tere ka öelda.

Puhkan

Euro 2008

Sain piletid kätte. Investeering tulevikku, julgen öelda, kuna pakett tagab meelelahutuse (tõsi, ebaregulaarse) järgmise aasta suveni. Avamäng on aga juba ca 1 kuu pärast. Andorra vastu...vist. Siis selgub, kas piletile märgitud kohalt ka staadionimuru paistab:)

Liiklusmärk?

Kakumäe ranna parklas

Palav on!

Mõte ei tööta. Higistan. Muutun pruunimaks. Kummalisel kombel käisin alles eile esimest korda ujumas. Kakumäel. Esmaspäevast tahaks puhkama hakata, aga... Ära iial ütle iial.

Loomaaias

Pesu püsib nööril

Võibolla inspireerituna Telleri analoogsest fotost tegin sellise klõpsu. Pole küll nii kirev ja peen, aga ...

Neljajalgne sõber

Ostsin ära. Nelja ümmarguse jalga sõbra. Esimesed 1000 km juba sõidetud. Sõber vastab ootustele ja enamgi veel.

Imelik

Kuigi Võidupüha on alles homme on juba täna kõik kuidagi vaikne ja teistmoodi. Pisut sombune ilm võimendab seda ettekujutust eriliselt.

PS! Imelik oli ka Tootsi koolivend.

PPS! Homme lähen paraadile. Mitte geiparaadile ega punasele paraadile. Mereparaadile hoopis.

Kah variant

Täna tuleb tapeedi peale noaga sügav triip vedada. Tähistamaks esimest nädalavahetust minu kui tööinimese elus, mille ma suuremas osas kontoris veetsin. Töötades. Prespektiiv, et sellest võib saada ebameeldiv traditsioon, hirmutab. Professioonikaaslaste hulgas ringi vaadates see aga ilmvõimatu ei tundu. Õnneks seisab ees pühade võrra pikendatud nädalavahetus. Siis puhkan. Ilmselt.

Pensionär on puudega?

Nii tundub arvavat Saaremaa Laevakompanni, kelle koduleheküljelt võib leida järgmise vaatepildi:

Metallica

Käisin ka. Pileti soetasin päev enne. Sportlandist. Mõistliku hinnaga. See, mis lauluväljakul toimus oli müstiline. Nagu laulupidu. Ainult rajum ja suurem. Laululava esine muruplats oli inimestega tihedalt-tihedalt kaetud. Edaspidi paneb uudis "maavärina-hukkus-80 000-inimest" minu hallolluse hoopis teist rada pidi tööle. Mastaabist on ettekujutus olemas.

Kinnitan, et kontsert oli hea ja kõik, mis ajalehtedes kirjutatatakse selle kohta vastab ilmselt tõele. Lauluväljakult koos kümnete tuhandete inimestega, kes iga väiksema karje peale maruliselt huilgama pistsid, mõtlesin, et just praegu oelks paras aeg massipsühhoosi võimalikkust testida. Riigipööre (palun minust mitte järgmist Madissoni teha), Aljosha küsimuse lahendamine või muu üllas idee oleks võinud teostuda.

Harjutus alga!

JAlgpalli MM läks käima. Finaalturniiri esimest mängu on jäänud mängida 8 minutit - Saksamaa juhib Costa Rica vastu 3:2. Õlu on kapis, külmkapis. Olen ligi 60-ks mänguks, mida ETV edastab, valmis.

Veodorant

Lõunatasin täna Double Coffee's. Sealse menüü esikaanel ilutses ennenägematu imetoote reklaam: Evian Minral Water Spray. Tegemist pudelisse pressitud veega, mida saab siis muhedalt endale peale piserdada. Protseduur näeb välja umbes nii:


Kas pole tore?:) Siin on naiselikul moel loetletud põhjused, mis inimlooma veodoranti kasutama peaksid motiveerima.

Mis saab postmargist?

Postimees teatab tänase lehe esikaanel, viitega 9. leheküljel olevale artiklile, et postmargi hind võib tõusta neljandiku. Viidatud lehküljel olev artikkel kannab aga pealekirja "Postmargi hind ähvardab tõusta kuni kolmandiku". Kas tõesti lehe koostamise ajal jõudis postmarkide hinnasiht veelgi kõrgemale nihkuda?

Seoses postmarkidega veel...kes pole jõudnud, siis tasuks nüüd külastada Minu Mark projekti kodulehekülge.

Ametlik teadaanne

Seltsimehed rasedad! 06.06.06.a sünnib antikristus. Paanika on alanud.

Mis juhtus...

...eile õhtul Saku Suurhallis? Mina aru ei saa. Otsisin tänastest lehtedest vastusts küsimusele, miks jäeti viga tegemata. Targemaks ei saanud. Kas tõesti arvasid mõned Rocki mängijad, et tablool on viigiseis või koguni nende edu? Või arvati, et aega on piisavalt veel ühe rünnaku tegemiseks? Viga oleks tulnud teha kiiresti. Nii elementaarne. Aga ei tehtud. Mina ootan Vasara selgitusi. Võitluslikus mängus kaotamine on üks asi. Rumal kaotamine hoopis teine. Loodetavasti hakkavad pärast selle aastast finaalseeriat treenerid rohkem tähelepanu pöörama ka sellele, et mehed lisaks mängimisele ka kella ja tablood vaadata oskaksid.

Amsterdam

Brüssel

Ootamatused

Istun hetkel Tallinna Lennujaama äriklassi ootesaalis. Arvuti taga. Planeeritud sõit Brüsselisse omandas uue näo, kuna lennujaamas selgus, et 16:35 väljuma pidanud lend viibib ning väljub hoopis kell 23:20. Alternatiivina pakkusid estonian Air'i kassa tublid tütarlapsed välja võimaluse lennata Brüsselisse Kopenhaageni kaudu. Olin nõus, kun nii jõuab sihtpunkti ca 3 tundi varem. Ja ma pole Taanis kunagi käinud.

Äriklassi ootesaali sattusin, kuna kampaania korras lastakse siia kuni mai lõpuni kõiki, kellel vähegi lennuhimu ja mingisuguse pileti ostmiseks raha. Mul see raha oli.

Siin pakutakse tasuta head ja paremat kraami, mida ma kõike nautida kavatsen:)

Vahepala

Olen hoolas olnud viimastel päevadel. Üritan ennast jagada töö ja ettevalmistava tegevuse vahel. Puhkusele minek on keerulisem kui alguses ettekujutasin. Ikka kipuvad viimasel hetkel miskid ülesanded nagu kivid vettevisatu kaelas olukorda keerulisemaks tegema. Õnneks olen praegu enam-vähem seal maal, et homme võin rahuliku südamega ennast Brüsselisse suunduva lennuki peale sättida. Siinkohal olgu märgitud, et erinevalt 99% eestlastest lähen mina Brüsselisse puhkama (siin kohal lasen valjul naerul vaibuda).

Kui kõik läheb plaanipäraselt, õnnestub ehk ennast ka Brüsselist edasi Amsterdami sättida ning sealgi pisut ringi vaadata. Kui ilm on mõistlik, peaks puhkamine õnnestuma.

Kuna ma hetkel ei kujuta ette, kui sügavasse infosulgu ma piiri taga langen, on mul palve - kel viitsimist ja raha võiks mind SMS-ide kaudu kursis hoida arengutega Rock vs Kalev finaalseerias. Kolmapäeval elik homme peaks toimuma viies mäng, mille kaalu kogu finaalseeria saatuse otsustamisel ei saa alahinnata.

Esmaspäeval olen tagasi.

Ametiraha

Miks Tallinna Ülikooli rektoril on selline ametiraha?


Täiendatud:
Pilt ka siis juurde. Pilt pärineb SLÕhtulehe veebiväljaandest.

Tuuuuuuuuuul

Öö ja päev

Uus on parem

Laenasin mõned nädalad tagasi ühele tuttavale oma "digiseebikarbi", et ta saaks sellega Egiptimaal püramiide pildistada. Saigi. Pildistas muudki ja pildid olid kenad. Keset suurt pildistamismürglit aga leidis keegi loom, et temal seda konkreetset kaamerat oluliselt rohkem vaja on ning näpsas selle. Seetõttu sattusin olukorda, kus olin sunnitud taas digifotograafia imetabasesse maailma sukelduma ning endale uut masinat valima. Esialgu paitasin silmaga säravaid digipeegelkaameraid. Ühte sellist (tänud M-ile) uurisin ka hoopis lähedalt. Meeldis. Kahtluse kaktuse istutas mu hinge aga digipeegelkaamera hind, mis koos tarviliku lisakolaga küündis 13 000 ja enama kroonini. Pisut kogukas investeering minusuguse algaja harrastaja jaoks.

Kuna ma päris seebikarbi tasandile tagasi laskuda ei soovinud, uurisin mis jääb digipeegelkaamerate ja kõige lihtsamate kaamerate vahele. Kaameralt ootasin võimalikult ohtrat optilist zoomi, parajalt piksleid ja võimalust vajadusel ka ise siit sealt mudides pilditegemise protsessi sekkuda. Spetsialistide juhendamisel jõudsin Fuji FinePix S5600 juurde. Täna sain kaamera kätte ja esimesed klõpsudki tehtud. Seni on jätnud asjaliku mulje. Digipeegelkaamerast tuli masin ca 3 korda odavamalt kätte.

Loodetavasti muutub uue kaamera soetamise järgselt ka see ajaveeb pisut "elavamaks" ning juttu kõrvale ilmuvad ka toredad pildid.

Aga mida teeksid sina?

R2-e hommikuprogramm on mulle juba pikema perioodi vältel meeldinud kohati suisa geniaalse muusikavaliku poolest. Tänagi paisati sealt kuulmekanalitsesse midagi tõeliselt head ja mõtlema panevat -> The Flaming Lips - The Yeay Yeah Yeah Song. Siinkohal olgu toodud loo tekst:

If you could blow up the world with the flick of a switch
Would you do it?
If you could make everybody poor just so you could be rich
Would you do it?
If you could watch everybody work while you just lay on your back
Would you do it?
If you could take all the love without giving any back
Would you do it?

And so we cannot know ourselves
Or what we'd really do

If you could make your own money and then give it to everybody
Would you do it?
If you knew all the answers and could give to the masses
Would you do it?
(Yeah yeah yeah yeah/no no no no)
Are you crazy?
It's a very dangerous thing to do exactly what you want
Because you cannot know yourself, or what you'd really do

Hooaeg algas

Alustasin eile tänavust rattaspordihooaega. Lõin talvel seisnud jalgratta läikima, õlitasin liikuvad osad ning pumpasin õhukummidesse õhku. Seejärel sättisin end sobivalt riide, pistsin muusikamasina vesti tasku ja alusasin rattal kulgemist Pirita poole. Promenaadil oli inimesi ohtralt - nii jala, rullidel kui ka ratastel. Esimese hooga ei hakanud ma üle pinguta ja tegin üksnes 20 km otsa. Täitsa mõnus oli. Loodetavasti õnnestub mul lähiajal ka rattamisvarustust riiete osas täiendada. Pehmendusega püksid kuluksid marjaks ära:)

Ilmingud

Kevade saabumisega on kohale jõudnud ka kevadväsimus - iga-aastane gripilaadne probleem, mis õhtul varakult haigutama ja hommikul raskelt tõusma paneb. Mina olen ka väsinud. Vägagi. Seepärast on ajaveebi sissekanded ka mõnevõrra viibinud. Üritan ennast lähiajal vitamiine sööma sundida. Ehk siis hakkab imesid juhtuma.

Seni väike märkus Pärnust. Külastasin suveks valmistuvat kuurortlinna möödunud nädalavahetusel. Imelikul kombel on seal levima hakkanud joomise imiteerimine st mehed tahavad hirmsalt napsu võtta ja kokku lüüa aga pitsid ei tühjene. Ühest 4cl viinapitsist jätkub 3-4 ringiks. Õhtu edenedes muutub kogu protsess juba päris koomiliseks - lüüakse küll kokku aga pitsist mitte joomist üritatakse vaikselt varjata. Mittejoomine on ilmselt piinlikuks muutunud ja joomine ka. Kes lähiajal Pärnu läheb - aidake!

Eestlus ei ole surnud

Nädalavahetusel leidis kinnitust, et see, mis kaheksakümnendate lõpus eestlasi käsi taeva poole upitama ja täiel rinnal laulma ajas ei ole kuhugi kadunud. Alo Mattiiseni surematud isamaalised laulud mõjuvad sama innustavalt ka täna. Ilmselt jääb veel pikaks ajaks meelde möödunud reede õhtul toolidel ja hiljem laual õõtsuv seltskond noori, kes kätest kinni hoides täiest kõrist laulu "Ei ole üksi ükski maa" kaasa laulsid.

Suhtelisus

Tallinnas punkti A on oluliselt pikem tee, kui punktist A Tallinna. Mitte kilomeetrite vaid mulje poolest.

Sendimiljonäri argiäev

Mina olen sendimiljonär. Mul miljon senti. Sendid on ilmselt ainuke ühik, mida mul miljon on. Isegi mitu miljonit. Aga kedagi ei huvita. Äripäevast pole helistatud. Kroonikast pole helistatud. Ekspressist pole helistatud. Justist pole helistatud. Keegi pole helistanud sellepärast, et ma sendimiljonär olen. Keegi ei taha teada, kust ma need miljonid sain ja mis ma nendega teha kavatsen. Poes ei imesta keegi, kui ma mõne miljoni müüjale loovutan. Keegi ei vaata kadedalt. Keegi ei pildista. Mnjah. Sendimiljonär ei ole VIP. Mitte Eestis. Ausalt öeldes ei tea ma ühtegi riiki, kus sendimiljonär VIP oleks. Sendimiljonär nagu ei olegi päris miljonär.

Ei tea, mida mul peaks miljon olema, et õige miljonär olla? Kas liire? Jeene? Või...kroone?

ID vs Pank

Mul on ID-kaart ja ma kasutan seda. Eriti pangas. Veebipangas. Täna kasutasin ka. Nagu tavaliselt. Aga veebipank ei olnud nagu tavaliselt. Alguses oli. Siis enam mitte. Pank muutus. Ja muutus selliseks:
ID-kaart ja pank läksid riidu.

Uudised ja reklaam

Esmalt hakkas reklaamiseid uudiseid näitama Kanal 2 oma modernses uudistemagasinis "Reporter". Seda võis mõista, kuna saade on pigem meelelahutusprogramm kui uudistesaade ning pealegi tunnike pikk. Kommertskanalilt on raske nõuda reklaamita eetritundi. Aga nüüd. TV3-e närvid on kah lõpuks katkenud ja äsja alanud "Seitsmeste uudiste" keskel kah reklaamipaus. Milleks? Kellele? Olen pettunud. Ühte reklaamivaba saadet võiks TV3 endale siiski lubada.

Tahan reklaamita uudiseid tagasi!

Kultuuripealinn

Miski imetabane Euroopa kultuuripealinna tiitel on jagamisel. Konkureerivad Tallinn ja Tartu. Võitja saab lindi kaela ja võimaluse valmistuda 2011.a, mil tekib faktiline võimalus täiendit linnanime juures pruukida. Linnad on teinud peeneid teleklippe ja tootnud hulgaliselt põnevat nänni. Kaampaania oleks nagu suunatud rahvale. Eestlastele. Tegelikkuses aga valib sobiva linna miski komisjon. Mitte rahvas. Komisjoni kuulub 9 inimest. Imelik, et nende 9 inimese suunamiseks õige otsuse poole on vaja telereklaami või kogu Eestit hõlmavat kampaaniat. Ilmselt on ka odavamaid ja efektiivsemaid viise. Võibolla neid kasutatakse paralleelselt. Ei tea. Võibolla ummistavad nende 9 inimese kõikvõimalikke postkaste ohtrad reklaamid ja pakkumised. Võib ju olla? Sellest hoolimata võiks keegi selgitada, miks on minul vaja teada, et Tallinn on Tartus parem kultuuripealinn või vastupidi. Kas ma saan kuskile kaevata, kui komisjon otsustab vale linna kasuks? Või on mul õigus üksnes nõrdinud olla ja Delfi vastavat uudist oma kibedate kommentaaridega täiendada?

Ma tean küll, kus rohkem kultuuri on. Aga ma ei ütle.

Eesti kosmosepoliitika prioriteedid

Väidetavalt (kui uskuda Delfit) on tänases EE-s juttu kellestki Viktor Sossulinist, kes ühiskondlikku liikumist "Eesti kosmonaut". Selleks, et esimene eestlane kosmosesse saata on raha vaja. Palju raha. Palvega toetuse saamiseks pöördus härra ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole. Ministeerium pole palvele veel vastanud, küll aga ütles pressinõunik järgmised kuldsed sõnad:

Inimese kosmosesse saatmine ei kuulu praegu Eesti kosmosepoliitika prioriteetide hulka.

Sama ministeerium on oma koduleheküljel 2004.a vahendanud Eesti seisukohta Euroopa kosmosepoliitika kohta, mis oli järgmine:

Eesti jaoks ei ole kosmosepoliitika prioriteetne valdkond. Perspektiivis võiks siiski huvi pakkuda osalemine valdkonna tehnoloogia väljatöötamise programmides ja samuti mõnedes rakendusvaldkondades.

Seega on Eesti oma kosmonaut täna eriti halvas seisus - mitteprioriteetse valdkonna mitteprioriteet. Väga nukker. Huvitav oleks loomulikult teada, et mis need komsosepoliitika prioriteedid siis tänases Eestis on. Asjaga mittekursis oleva kodaniku (nt minu) jaoks meenutab sõna paar "Eesti kosmosepoliitika" midagi sama ulmselist nagu nähtamtu mees või roheliste sõrmedega poiss. Loodetavasti ilmub selle mitteprioriteetse ja ulmselise poliitika prioriteetide nimekiri ka rahva ette. Võibolla ilutseb esimesel kohal sputnik või hoopis suur ja rasvane küsimärk.

Kevad

Ilmast on inimloomale alati rääkida meeldinud. Ilmateema on aga iseenesest problemaatiline, kuna selle ülesvõtmisega võib väljendada nii sügavat huvi ilma vastu kui ka vestluse teistele osapooltele mõista anda, et sul ei ole mittemillestki muust rääkida. Seepärast siis räägid ilmast. Õhu täitmiseks ja piinliku vaikuse vältimiseks. Mõnel inimesel on koguni kombeks sellises olukorras ilam ennustama hakata, pikkides tavapärase pilves-selgimistega-ilm jutu vahele vanarahva tarkusi ilmaennete kohta ning oma mälestusi ilmast eelmisel aastal samal ajal.

Praegu on sellise jutu puhumiseks aga eriti soodne aeg. Kevad on ju algamas. Seega saab teha prognoose selle kohta, aks kevad on juba käes või veel mitte ning milliste tunnuste alusel on võimalik kevade saabumist juba täna tuvastada. Päike on erakordselt ere, järelikult kevad. Usinamad on näinud ka lilli või kulu või sammalt või linde. Laisemad teavad, et naftareostus on jõudmas Tallinna lahte ning kevade saabumine muudab selle probleemiga tegelemise lihtsamaks. Loodetavasti suudekase reostus tõsiselt soojade ilamde saabumise ajaks kokku kühveldada. Hakkab teine mudu haisema ja teeb vetikases vees suplemise ebameeldivamaks. Tõsi, mitmed säästubeibed hoiavad raha spreipäevitus pealt kokku ning saavad keskonnareostuses supeldes oma nahalegi pruunikama varjundi.

Kena kevadet kõigile!

Eesti kunsti kumu

Eesti kunstile tehti muuseum ja kunst pandi selle muuseumi sisse. Muuseumile pandi ka tabav nimi - Eesti Kunstimuuseum ehk KUMU nagu lihtne inimene teab. Eile käisin minagi KUMUs. Eesti kunsti vaatamas. Ilus oli. Muuseum oli ilus ja kunst oli ka ilus. Wiiralt oli ilus. Lapin oli ilus. Raud oli ka ilus. Amandus Adamson oli ilus ja Adamson-Eric oli ka ilus. Palju ilusat oli. Ja seda me ju kunstil ootamegi - ilu. Sõna "kunst" ise sisaldab ka viidet ilule.

Huvitav oli see, et KUMU oli rahvast täis. Kohalikke ja turiste. Naisi ja mehi. Lapsi ja vanureid. Igasuguseid. Kõik uurisid pingsalt seinale riputatud pilte ja põrandale sätitud skulptuure. Muigel suid võis näha ruumis, milla põrand ja sein kuni laeni erinevaid büste täis. Büstid jutustasid. Vähemasti osad neist. Tuli aga kõrv büsti lähedale küünitada ja võiski jutuvada kuulda. Originaalne ja leidlik.

Taies, mis mulle väga hinge läks, oli pudelite hunnik, millidest igaüks kandis silti non-alcoholic vodka. Huvitav, kas reaalsuses oleks sellisel tootel turgu. Kas leidub iniemsi, kes naudivad viina maitse pärast, mitte vajadusest täis jääda? Mina selliseid inimesi ei tunne.

Palju õnne!

Möödnunud aasta juulis teatasin counteri riputamisest oma ajaveebi külge. Täna on mul hea meel teatada, et ajavahemikus juuli 2005 kuni märts 2006 on seda ajaveebi külastatud tuhat korda. Tuhandendas külastus leidis aset eile õhtul. Mul on rõõm valmistada rõõmu ka järgmistele tuhandetele:)

Tubakas is bääd!

Jaanuaris kirjutasin vesipiibundusest. Täna kirjutan suitsundusest. Sattusin nädalavahetusel toidupoe kassajärjekorras seistes silmitsema kassa kohal rippuvat suitsustendi. Minu tähelepanu köitsid väga erinevate kirjade sildid suitsupakkidel, mis kirjeldasid suitsetamist kui tapjat ja kopsuvähi põhjustajat. Puhtast uudishimust hakkasin uurima, kuidas sellised kurvad ja hirmutavad tekstid suitsupakkidele on sattunud ning avastasin, et eelmise aasta suvest toimib seda valdkonda reguleerib tubakaseadus täiesti uues redaktsioonis. Tubakaseaduse kohaselt peab kohustatud isik omal valikul sättima suitsupakile ühe terviseohu üldhoiatuse ja ühe terviseohu lisahoiatuse.

Üldhoiatused on:
1) «Suitsetamine võib tappa.»;
2) «Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist.»

Lisahoiatused on:
1) «Suitsetamine lühendab eluiga.»;
2) «Suitsetamine ahendab artereid ning põhjustab südameinfarkti ja ajurabandust.»;
3) «Suitsetamine põhjustab kopsuvähki.»;
4) «Raseduse ajal suitsetamine kahjustab sinu last.»;
5) «Kaitse lapsi: ära sunni neid hingama tubakasuitsu.»;
6) «Suitsetamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt.»;
7) «Suitsetamine tekitab kergesti sõltuvust. Ära alusta!»;
8) «Suitsetamisest loobumine vähendab ohtu haigestuda südame- ja kopsuhaigustesse.»;
9) «Suitsetamine võib põhjustada aeglase ja valuliku surma.»;
10) «Otsi abi suitsetamisest loobumiseks: küsi nõu oma perearstilt või apteekrilt.»;
11) «Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust.»;
12) «Suitsetamisega kaasneb naha kiire vananemine.»;
13) «Suitsetamine kahjustab spermat ja vähendab viljakust.»;
14) «Tubakasuits sisaldab benseeni, nitrosoamiini, formaldehüüdi ja sinihapet.»

Vat mis kõik välja tuleb. Hea, et ma ei suitseta. Vähemasti mitte sigarette:)

Kuhu kadus 1,3 miljardit krooni?

Hirmsaid inimesi liigub ringi. Hirmsaid ja ahneid. Hirmsatest kõige ahnemad laadisid 21. veeburari öösel Inglismaal, Kentis Renault veokisse 53 miljonit inglise naela, mis teps mitte nende pangakontolt ei pärinenud. Rahani jõudmiseks võeti pantvangi perekonna jagu inimesi. Raha leidmiseks on rakendatud terve Inglismaa täis inimesi. Segadust kui palju. Tegemist ühe suurema raharööviga minule tuntud ajaloos. Kellel raha vajaka...Easyjet'iga vee taha ja naelu otsima.

Mis täpselt toimus ja kaugel on kuritöö jälgede ajamine, saab jälgita siit.

Tom Cruise'i parem pool

Laupäeval käisin videolaenutuses ja panin tähele, et filmide Minority Report ja MI:II VHS-ide karbid olid väga sarnased kujutades Tom Cruise'i profiilis, parem näopool vaataja poole. Uurisin asja lähemalt ning selgus, et see on isegi laiem trend (tõsi, järgnevalt viidatud pildid on osaliselt DVD karpidelt). Mõnd näited:

1. Minority Report
2. Mission Impossible
   
3. Mission Impossible 2
4. Jerry Maguire
5. Collateral
6. Last Samuria (peaaegu)

Võibolla on nimekiri isegi pikem. Ootan huviga plakateid Tom'i näo vasakust poolest.

Õige muusika

Kas teile ei ole tundunud, et õige muusikapala õiges kohas võib mõjuda võimsamalt kui elu? Nii võimsalt, et sinu keha ei suuda anatoomilise piiratuse tõttu seda täielikult isegi nautida mitte. Nii võimsalt, et ihukarvad tõusevad püsti ja tahaks hüpata kõrgemale, lüüa rusika läbi seina, pea läbi põranda või karjuda tuhandeid kordi kõvema häälega. Rõõmustan alati, kui sellisesse situatsiooni satun.

Eile vaatasin kodumaiselt televisoonikanalilt filmi Jerry Maguire, kus oli ka selline koht. Äsja vallandatud nimitegelane vuras autoga mööda teed ning üritas raadiost tulevaid laule kaasa ümiseda. Paraku ei õnnestunud esimese hooga õiget lugu leida, kui umbes neljandas jaamas kõlas Tom Petty - Free Fallin. Ja see oli õige lugu õiges kohas. Tõsi, film ei ole päris. See on näitemäng. Aga mõjus päriselt.

Kriminaalüllatus

Andestatagu mulle minu rumalus, kuid alles täna jõudis minuni teadmine, et holokausti eitamine on mõnes riigis koguni kriminaalkorras karistatav. Teiste hulgas sellistes riikides nagu Saksamaa, Austria, Prantsusmaa ja Leedu. Uudishimu selle teema osas rahuldas Wikipedia. Haritud inimesena on mul raske mõista, et tsiviliseeritud Euroopas on mingisuguse asja mitteuskumine või milleski kahtlemine kriminaliseeritud. Huvitav, kas karistuse ähvardusega on veel mingusuguseid arusaamu ajaloost ja elust kinnistatud.

Telgitagused

Käisin täna segastel asjaoludel teleprogrammi "Kes tahab saada miljonäriks?" salvestusel. Mitte mängijana vaid nö publikuna. Eesmärgiks uurida teletegemise köögipoolt. Etteruttavalt olgu kohe öeldud, et tikkuvõileibu ja apelsinimahla ei pakutud. Šampust ka mitte. Küll aga sai ukse taga stuudiosse pääsemist oodates masinast külma vett plastmasstopsi niristada ja seejärel körist alla kulistada.

Üllataval kombel selgus, et stuudio, kus kogu mürgel toimub, on tegelikult suhteliselt pisike. Mahutab ehk sadakond inimest. Inimesed voolasid tasakesi tribüünidele ja nö publikumanager seletas, et mängijate sõbrad peavad paigutuma tribüünile vastama pääsenud mäniga selja taha, et ei tekiks kiusatust ette öelda (nt kõhides, luksudes, aevastades). Kui kõik olid ennast ilusti istuma sättinud, selgitati lühidalt, millal ja kuidas tuleb plaksutada ning mida tohib teha ja mida mitte. Mobiilid tuli välja lülitada. Salvestus algas. Lühidalt käis mäng nii, et nobedate näppude vooru võitja marssis Võrno juurde, misjärel toimus paus, mille kestel paigutati mängu pääsenu külge mikrofon ning tassiti toolid areeni keskele mängija ja saatejuhi jaoks. Samuti selgitati välja, kes on mängu pääsenu sõber ja sätiti see istuma sõbra jaoks mõeldud kohale kaamera mehe juurde. Salvestus jätkus täpselt sellisena nagu ta telekas paistab. Väiksei pause tekkis seoses tehniliste viperuste ja eksimustega. Sõbrale helistamine käis ka nii nagu ta telekas paistab st kui mängija soovis seda õlekõrt kasutada, siis seal samas valiti number ja oodati kuni sõber vastab. Siis, ilma pikema sissejuhatuseta, järgnes tekst, mida telekastki näha saab. Ja nii kordus kõik, kuni saate materjal koos. Sõnaga, ei midagi müstilist ega imetabast. Aga huvitav sellegi poolest.

Pink wannabe

Eile silmanurgast Eesti muusika karika programmi vaadates tekkis mulle tunne, et Gerli Padar sarnaneb oma praeguse imago poolest hirmsasti lombitaguse popstaariga Pink. Ainuke ja põhiline erinevus seisneb sellest, et Pink on laulja ning artistina oluliselt parem. Gerli Padari esinemismaneer mind mingil põhjusel väga häirib. Tema vokaal raju roki taustale sobib sama hästi kui sadul sea selga.

Nähtus

Esimest korda elus nägin täna dziip-limusiini. Ja Tallinnas. Elukas nägi välja umbes selline:

Las Vegas hakkab koju kätte tulema.

Töömaan

Ilmet on võtnud järgmise nädala tööplaan: 4 tähtaega, 5 ülesannet. Tähtajaga asjadest olen ühte alustanud, teised veel ootavad oma järge. Kas olen mitmete kaasvõitlejate eeskujul ka lõpuks vesiliivale sattunud ja õige pea must muud ei paista kui juuksetutt? Ja olumpiamängud alagavad ka...

Kiire suustaja rind on lumine

Postimees Online teab rääkida Torino OM-il osaleva Etioopia suusataja Robel Teklemariam'i raskest suusatajaelust:

Etioopia ainus olümpialane harjutab üksinda. Ainsateks kaaslasteks lumi, metsad, mäed, mp3-mängija ja hõbedaste kõrvaklappidega telefon.

Juba kahtedel taliolümpiamängudel osalenud keenia suusaässa Phillip Boit'i kiiruse ja jätkuva hea vormi tagamaid valgustab EPLO:

Pragelatos treenides tunnistas keenialane, et ei puudutanud pärast eelmist olümpiat suuski üle kolme aasta.

Talv vol 2

Ärkasin täna hommikul nagu tavaliselt kell 7:40. Kuid sellegi poolest ei olnud kõiktavaline vaid pisut teist moodi. Toas oli külm. Kuigi hommikul soojast voodist välja pugedes tundub tuba alati külm olevat, oli seekord kohe eriti külm. Õige pea selgus ka põhjus, olin enne magama minekut tuba tuulutades akna sulgemata unustanud. Hirmuga mõtlesin viimaste päevade ilmaprognoosidele, mis öösiti koguni 20 külmakraadi lubasid. Samas pean tunnistama, et ma ei ole juba mitu päeva nii hästi ja sügavalt maganud. loodetavasti ei kaotanud ma selle väikese eksperimendi tulemusena tervist. Ootame.

See on ainult mäng

Kui ma ennast ju filminduse lainele häälestasin, siis jätkan ka täna. Eile soojas kodus toimetades ja tööd tehes jälgisin silmanurgast ja TV3-e vahendusel ühte oma ammust filmilemmikut "The Game". Tunnistan, et enne eilselt olin seda vaid ühe korra näinud, kuid see ei kahanda elamuse väärtust. Kunagi üllatas see film mind vägagi ootamatu lõpuga st suisa kahe või kolme erineva lõpuga. Tänases rumalustuvate inimeset maailmas tuleb tunnustada filme, mis juba esimese viie minutiga sul aimata lubavad, et lugu lõppeb teatud kindlal viisil. Ilmselt kardavad filmilintide piltidega täitjad, et kinokülastaja ei saa muidu asjast aru ja kui ta asjast aru ei saa, siis leiab, et film on halb. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Tahtsin hoopis jagada eile taasa nähtud filmis kõlanud huvitavat mõtet:

They fuck you and fuck you and fuck you, and just when you think it's over, that's when the real fucking begins!

Siit tekkis mul mõte...huvitav, millal jõuab suure lombi tagune filmiakadeemia nii kaugele, et Oscar surutakse kellelegi pihku ka kategoorias "The best use of the word fuck". Eeltoodud rida oleks võinud 1997.a selles kategoorias nomineeritud saada.

Forget peace for now. We have to show them we're strong

Vastupidiselt sadadele tuhandetele eestlastele, kes laupäeva õhtul nagu naelutatult pärani silmadega Eurovisiooni kohalikku finaali vaatasid, käisin mina kinos. Tahtsin oma silmaga uurida ühte võib-võita-Oscari filmi - Spielbergi "München". Detailidesse laskumata, rääkis film Iisraeli vastusest 1972.a Müncheni olümpiamängude ajal toimunud palestiinlaste terroriaktsioonile, mille käigus tapeti 11 Iisraeli olümpialast.

Teatud seos on "Münchenil" filmiga "Kohe paradiisi!", kuigi tegevused toimuvad erinevatel aastakümnetel. "München" on küll Hollywoodi meisterdatud kook, kuid emotsionaalselt oluliselt nauditavam kui "Kohe paradiisi!". Tegelaste areng oli paremini jälgitav. "Münchenis" öeldi näitletajte kaudu maha mitu olulist tõde, mis Iisraeli-Palestiina situatsiooni tabavalt iseloomustavad.

There is no peace at the end of this

Vaieldamatult üks selle aasta paremaid filmielamusi. Just sisu poolest. Spielberg ise on rahvuselt jutt, mis muudab filmi eriti intrigeerivaks. Õnneks ei võta Spielbergi selles filmis pooli. Olukorrast maalitakse suhteliselt erapooletu pilt - oma õigustuseks saavad sõna nii palestiinlased kui iisraellased. Ja mõlemal on midagi mõtlemapanevat öelda. Film loob pildi, mille kohaselt selles konfliktis "pahasid" ei olegi. Kõik asjaosalised võitlevad oma tõe eest. Kedagi ei saa hukka mõista ja ülistada. Minu austus inimesel või institutsioonile, kelle õnnestub see sasipundar lahti arutada.

We had to take it, because no one would ever give it to us.
Üks tegelane Iisraeli riigi loomisest.

President ütles midagi väga olulist

Tänasest SLÕhtulehest võib lugeda lühikest usutlust Vabariigi Presidendiga Kadriorgia teemal. Muuhulgas märgib president järgmist:

Ja äkki saime niisugust informatsiooni. Nii et ka selles olukorras teatavasti on lapsed käitunud normaalselt, kuid 13aastasele lapsele ja mitte tema kutsel tulid äkki külla läbi teiste laste hoopis vanemad täiskasvanud inimesed. Kes oleks pidanud tutvuma, kui nad tulid külla, ja kui see tulemine tulenes heast tahtest, siis oleks pidanud ka vastutustundlikult käituma. Aga kahjuks ilmselt seda ei olnud.

Kuivõrd presidendi teised vastused ei olnud oluliselt selgemad, tuli ajakirjanikel pärast presidendi pressinõuniku Eero Rauni vahendusel välja uurida, mida herr Rüütel siis tegelikult ütles. Selgus, et lisaks sellele, mida Rüütle kuuldavalt ütles, ütles ta veel nii mõndagi muud.

Euro 2008

Möödunud reedel loositi Euro 2008.a toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste valikturniiri alagrupid. Eesti koodis loositi E-alagruppi koos Inglismaa, Venemaa, Horvaatia, Iisraeli, Makedoonia ja Andorraga. Nimetatud seltskonnast pole üksnes Inglismaaga meie sinisärklased veel kohtunud. Kuigi ma ei ole suurem asi jalgpallihaige, olen inglise vutti ja Eesti koondise mänge alati nautinud ja hulga häid emotsioonegi saanud. Kuivõrd nüüd õnnestub kodukamaral näha jalgpalli kodumaa meeskonda, otsustasin nendeks lahingutest aegsasti valmistuda - soetasin enesele Eesti koondise sinise võistlussärgi. Lahingrüü on olemas, nüüd tuleb oodata ja loota, et mõni pilet mängule ka lihtrahvale müüakse ning minulgi üks neist pileteist osta õnnestub.

Kummalisi inimesi liigub ringi

Alles see oli, kui pealinna kaabellevi kaablite kaudu paisati lihtsa inimesi telepurki "Meie Matsi" huumoriauhinna vääriline telegrogramm Pimp TV. Kuulun ka nende välja valitute hulka, kes televiisoripuldi õigel nupul klõpsates selle suurepärase teevee-kanali pildi ekraanile suudavad manada. Ja mis seal salata, olen seda kanalit huviga jälginud. Üks kummaline mees, keda seal veel kummalisema järjekindlusega eksponeeritakse kannab esinejanime Ryan Angelos. Tuulasin mööda erinevaid otsimootoreid, et välja selgitada, mis inimloom see selline on. Poolkogemata komistasin lingil, millel klõpsates avanes videofail, mis kujutas herr Angelost nö omas elemendis. Mis element see selline on, saad teada kui teed nupuvajtuse siin. Selgitusena olgu öeldud, et mees on televiisoris täpselt samasugune.

Kommentaarid on oodatud.

Kontekstist välja

Seoses kummaliste tööülesannetega tudeerin hetkel hoolikal tsiviilkohtumenetulse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust. Et seadusandja peas tiirelnud mõttete sisu välja selgitada, uurisin muuhulgas ka Riigikogu õiguskomisjoni istungite protokolle. Sealt leidsin sellise humoorika dialoogi:

V. Linde: /.../ Mis advokatuuriseaduses on?
L. Liivamägi: Viited ainult
U. Volens: Seal ei ole jah midagi

Siinkohal on muidugi õige mainida, et arutati eespool nimetatud rakendmaise seadusega advokatuuriseadusesse tehtavaid muudatusi.

Tahad süüa? Ära leiuta!

Eile helistas mulle he sõber ja pakkus tänaseks ühist õhtusööki. Oli nõus. Polnud temaga jupil ajal kohtunud ning võimalus elust ning asjust kõneleda ja samas ka keha kinnitada tundus ahvatlev. Kuivõrd sõber on elukutseline kokk, tuli hoolikalt arutada, kus oma suunurgad rasvaseks teha. Esialgu kaalusime äsja Narva mnt-l avatud kohta nimega Zebra, kuigi semul olid selle kohaga seoses juba ebameeldivad mälestused jõudnud tekkida. Täna kaalusime veelkord ja seekord jäi sõelale Tabasalus asuv Baby Back. Sättisimegi ennast autosse ja tuiskasime Tabasalu poole. Leidsime isegi õige koha ja ukse üles. Siis aga selgus, et koht reserveeritud mingisuguse jõulupeo tarvis. Kodulehel selle kohta ühtegi märget ei olnud. Pettunult otsustasime vana hea Madissoni klubivõileiva kasuks. Nimetet võileib oli ka seekord maitsev.

Aga. Inimesed. Kui teil on nii palju peent taipamist, et suudate ühe söögikoha toimima panna ning sellele ka peene veebikodu kujundada, siis olge nii palju nupukad, et panete sinna ülesse ka aktuaalse info söögikoha broneerituse kohta. Muidu kaugemalt nurga mehed näljastena sõidavad pika tee ning jäävad korisevate kõhtudega.

Ja nii nad päästsidki Ryani

Eile oli mul au ja rõõm Kanal 2-e vahendusel taaskohtuda filmi "Saving Private Ryan" kangelastega. Vana harjumuse kohaselt uurisin pärast filmi vaatamist imdb.com-is linateose tausta. Asjaoluna, mida ma varem ei teadnud, selgus, et film on osaliselt inspireeritud tõesti sündinud loost. Nimelt saadeti filmi ühe peategelease James Ryani'ga sarnaselt II maailmasõja ajal koju Frederic Niland, kelle kolm venda arvati sõjas hukkunud olevat. Hiljem selgus, et kaks venda tõepoolest surid lahingumöllus, kolmas aga oli jaapanalste käes vangis ning pääses siiski eluga. Nilandi koju saatmiseks ei korraldatud muidugi sellist operatsiooni nagu Ryani puhul, kuna Niland oli ise nii kõva mees, et leidis tee õigesse kohta ise üles.

Ja veel. Mulle meenus, et arvutimäng Medal Of Honor meenutab kangesti filmi "Saving Private Ryan". Vähemasti mõnede tegevuspaikade osas.

Tekkis kange isu läbi vaadata miniseriaali Band of Brothers, mille üksikuid osi ma mõned aastad tagasi olen vaadanud. Inimesed, kes nimetet seriaaliga seonduvaga paremini kursis, teavad vaid kiidusõnu rääkida.

Parem kliima Eestisse. Ruttu!

Õues on külm. Ja on juba päris mitu päeva olnud. Miinuskraade sama palju, kui ideaalsel suvepäeval plusskraade. Inimesed on ärevuses ja ilmast kirjutamine ja rääkimine on moodne. TV3-e jutusaate "Kahvel" vahendusel sain aga teada, et see teps mitte igaveseks nii jääda ei pruugi. Nimelt on kamp toredaid inimesi otsustanud 20. juulil 2006.a kell 11:39:13 GMT korraldada 600 miljoni inimese ühishüppe, mis maakera oma praeguselt orbiidilt mõnevõrra ära nihutab. Tulemuseks on parem kliima ja parem elu. Ürituse nimeks World Jump Day.

"Kahvlisse" ettevõtmist kommenteerima palutud Ene Ergma jäi salapäraseks ja ei tahtnud "hüppe" tulemuslikkuse kohta midagi sisulist öelda. Käskis koolilastel välja arvutada. Tegemist olevat suhteliselt lihtsa geofüüsilise tehtega. Kuna olen laisk ja koolilapsi ei usalda, asusin googeldama. Selgus, et parimagi tahtmise juures ei ole eespool kirjeldatud hüppega võimalik sellist tulemust saavutada, kuna vastasel korral oleks vesinikupommi katsetuste tulemusena maamuna juba jumal teab kus. Täpsema arvutuse leiab siit. Mis edasi? Ootame kevadet või on kellelgi veel midagi välja pakkuda?

Nobedad näpud

Täna kogesin midagi uut. Massaaži nimelt. Esimest korda elus. Massaažistuudios Aurea. Protseduuri toimetas meesterahvas, mis esialgu mind murelikult kulme kergitama pani. Kulmud kerkisid aga veel kõrgemale, kui mind ennast suspedeni paljaks koorida tuli. Rikkalikust mudimismenüüst valisin endale üldmassaaži. Kõlas põhjalikult. Oli ka põhjalik. Valu ja nauding segamini. Oma osa said selg, kael, õlad, käed, pea, jalad, peopesad, jalatallad, rindkere. Kokku ligi ühe tunni jooksul pressiti lihastest pinged välja. Tulemusega jäin rahule. Kuna kinkekaardile märgitud summa veel ei lõpenud, saan veel ühte protseduuri nautida.

Skype üllatas jälle

Peeter Marvet viitas oma ajaveebis uuele Skype pluginale Unyte, mis võimaldab välja jagada programme ja ka tervet töölauda. Kuivõrd eelmise aasta lõpus sai vanematele uus ja läikiv arvuti soetatud, olin juba pikemat aega otsinud võimalust nende arvutile Tallinnast ligipääsemiseks. See on vajalik, kuna tihtipeale esineb probleeme uute programmide intalleerimisel ja arvuti poolt antud erinevate teadete sisust arusaamisel. Telefoni ja Skype abil olen seni neid olukordi lahendanud, kuid see võtab põhjendamatult palju aega. Seega otsustasin Unyte ära proovida.

Intalleerimine läks suhteliselt libedalt ja võttis koos intrueerimisele kulunud ajaga ehk 5 kuni 10 minutit. Siis andsin juhised progammis õigetele kirjadele vajutamiseks ja jäime ootama. Esialgu midagi ei sündinud. Siis aga ilmus Skype vestlusaknasse Unyte poolt genereeritud link, millele klikates hakkas brauser koduse arvuti töölauda laadima. Laadimine ebaõnnestus mitmel korral. Siis sättisime edastatava pildi kvaliteedi kõige madalamale pügalale ja proovisime uuesti. Õnnetus. Java abil ilmus brauseri aknasse pilt koduse arvuti desktopist. Pildil oma arvuti hiirt liigutades sain kontrollida hiirt kodus oleva arvuti desktopil, avada ja sulgeda programme ja aknaid ning oma arvut klaviatuuril koduse arvuti brauseri aadressiribale teksti trükkida. Tunnistan, et asi toimis suht uimaselt, kuid täitis edukalt oma eesmärki. Mitu asja sai kohe edukalt ära toimetatud ning kodus arvuti kasutamisel tekkinud probleemid leidsid lahenduse.

Poest ei saagi enam süüa osta?

Ehmatusega lugesin täna Delfi avalehelt uudise pealkirja "Vallasasja müügil kriips peal." Kas siis nüüd enam peale kinnisasjade muud müüa ei olegi võimalik? Uudise lähemal uurimisel selgus muidugi, et tegemist on kõigest Delfi ajakirjanike vaimusünnitisega ning vallasasjadena ei saa müüa enam kinnistusraamatusse kandmata maal asuvaid ehitisi.

Doonorluse jääknähud

Ei ole head ilma halvata. Vereloovutuse tagajärjel on minu paremale käele, kuhu protseduuri ajal näela lasin torgata, ilmunud rohekas-sinine laik suurusega umbes 2x4 cm. Laigu kesksel ilutseb punakas täpike, mis tähistab nõele sisenemiskohta. Valu ja paanikat see nähtus ei tekita, küll aga küsimusi. Kas peaksin Põhja-eesti Verekeskuse poole pöörduma selgituste saamiseks või ehteestlaslikult olukorra paranemist ootama? Ühe sõbra analoogne kogemus näitas, et verekeskus sellises olukorras vangutab pead, kratsib kukalt ja lohutab. Midagi sisulist ei toimu. Ja tema käel ilutses kordades suurem ja kordades sinisem laik. Protseduur oli ka pisut teine: verest filtreeriti miskit preparaati ja veri suunati pärast seda kehasse tagasi.

Rate me!

Täna imbus erinevatest allkatest vähemalt 2 põnevat uudist rate.ee kohta:

1. Andrei Korobeinik teatas, et rate.ee keskkonnas saavad 350 000 kasutajat asuda blogisid pidama (täpsemalt teab Teller);
2. Eesti Ekspress teatas, et rate.ee tõi hr Korobeinikule 2005.a 6,2 miljoni kroonis käibe juures sisse 4,9 miljonit krooni.

Just see viimane uudis on äratas minus huvi. Pool juhuslikult sattusin möödunud aastal economy.ee vahendusel lugema Rate Solutions OÜ 2004.a majandusaasta aruannet ning selle andmetele jäi ettevõtte kasum tunamullu alla 2 miljoni krooni (kui ma õigesti mäletan, siis nibin-nabin üle miljoni). Kas tõesti ühe aastaga selline kasv? Igakord kui ma rate.ee kohta kuskilt midagi kuulen mõtlen kibestunult, et mille pagana pärast mina sellele geniaalsele ideele ei võinud tulla:)

Nakkus

Käivitasin pikemat aega tonurgas seisnud PS2-e ning toppisin selle sisse FIFA Football 2003 plaadi. Liigutasin kange ja vajutasin nuppe. Enne kui aru sain, olid mitmed-mitmed tunnid möödunud. Ja nii juba 3 päeva. Raamatut pole aega olnud kätte võtta, sellest on kahju.

Ei taha narkomaaniks!

Eile üllatas mind tõsiselt Postimees Online'st (ja ka näiteks Delfist) loetud uudis vesipiibu ohtlikuse kohta. Mina pole iseenesest vesipiipu kunagi ohutuks vitamiiniallikaks pidanud. Igasuguse põlemise tulemusena tekkiv suitsu peab ühel või teisel moel ohtlik olema. Kukalt kratsima pani mind aga sotsiaalministeeriumi tervisespetsialisti Andrus Lipandi poolt vesipiibunuse kohta öeldu, mis kirjutus niimoodi:

«Esialgne põnevus asendub tasapisi ja märkamatult harjumusega, mis avab tee
sigarettide suitsetamisele ja sealt pole pikk tee
narkootikumide tarbimiseni,» märkis tervisespetsialist.

Püha müristus. Mida see siis peaks nüüd tähendama? Kas mina pean ennast siis ka potentsiaalseks narkomaaniks pidama hakkama, kuna oman vesipiipu ja seda aeg-ajalt popsutan? Vastik. Ma saan aru, et vesipiipude kasvavast populaarsusest tulenevalt on selle mõjusid vaja inimloomadele selgitada, aga kas just sellise ameerikaliku-kommunistliku taktikaga. Mina isiklikult arvan, et vesipiibutamisest narkootikumideni on sama pikk tee kui vee coca cola joomisest alkoholismini. Kui riik tahab väita, et suitsetajad kipuvad varem või hiljem narkootikume tarbima, siis mina tahan nende väidete aluseks olevaid uurimusi näha. Vesipiibundus on vanem kui meie ja mina ei ole kuulnud, et selle traditsiooni kodumaal narkomaani vohaks. Piinlik.

Pelikani jälgedes

Käisin täna doonoriks. Üle pika aja. Viimati käärisin käised vereandmiseks ülesse ilmselt miskil kevad- või sügiskuul, kui Vabaduse väljakul doonoritelk ülesse oli sätitud. Aega selles möödas aastake kindlasti kui mitte rohkem.

Seekord oli aga eriline, kuna sain targemaks. Tervisekontrolli teostanud tädike nimelt selgitas, miks doonorite panust rahavatervise säilimisse rohkema kui pisikese nännikotiga ei tasustata. Põhjus lihtne - tasu puudumine taga selle, et inimesed oma ankeetides tõtt tunnistavad. Kui vereloovutamise eest raha saaks, ilmuks kohale ühiskonna vähekindlustatud osa, kes hüvest ilmajäämise hirmus kõiki oma ihuhädasid varjaksid ja sellega vereülekandega seotud riske suurendaksid. Kõik lihtne ja loogiline. Kummaline, et ma seda ise nii ei ole mõelnud.

Doonorlusest lähemalt: www.verekeskus.ee

Hirmsad viimased minutid

Sattusin just telekast Viasat Sport 2 kanalit vaatama. Suure rõõmuga avastasin, et parasjagu näidati parimaid hetki 1999.a Euroopa Meistrite Liiga finaali, kus kohtusid ManU ja Bayern Munich. ManU võitis seisuga 2:1, mis ei ole midagi väga kummalist. Kummaline on aga see, kuidas see mäng võideti. Munich juhtis mängu 6ndast kuni 90nda minutini ja ManU põrutas oma väravad 90:35 ja 92:17 ehk nö üleajaminutitel.

Vaatasin selle mängu otseülekannet noore mehena televiisorist ja mäletan siiani neid väga värvikaid ja emotsionaalseid hetki. Suurepärane jalgpall, minu eredaim jalgpalli elamus. Sobib õppematerjaliks kõigile jalgpalli huvilistele.

...aga ikkagi inimene!

Jalutasin täna lõuna ajal mööda Narva mnt-d trammipeatuse poole. Ühtäkki silmasin eemal kahte naissoost Falcki kostüümides naisterahvast, kelle ühe noormehega asjaajamist oli. Olustikku hinnates tundus, et kõne all võis olla parkimiskorralduse rikkumine noormehe poolt. Kui kolmikust möödusin, kuulsin noormeest hirmsaid roppusi naisterahvaste poole karjumas. Kired olid haripunktis ja noormees ilmselt leidis, et talle üritatakse liiga teha.

Konfliktid parkimiskontrolöride/piletikontrolöride ja linnakodanike vahel on tavapäraseks muutunud. Täna TV3-e saates "Raport" näidati ka ühte sellist. Huvitav, kas põhjuseks on kontrolöride asjatundmatus või linnakodanike ennenägematu ülbus. Esimese võimaluse kasuks kõneleb asjaolu, et vaevalt suudab Falck linnatänavad varustada tõepoolest kvalifitseeritud tööjõuga. Kontrolöride nappidele teadmistele viitavad ka tõepoolest kummalised trahvimisjuhtumid. Linnakodaniku ülbus oleks aga põhjendatav Falcki halva maine ja faktiga, et suurem osa kontrolöridest (nii tundub mulle) on ühiskonna haavatavama poole esindajad - naised ja vanemad inimesed. Sõltumata sellest, milline neist võimaliekst põhjustest neid konflikte toidab, panen kõigile meestele südamele - ärge jumala eest sõimake kaasinimest, natuke austust võiks ka ikka inimeste vastu olla. Kui sul tõepoolest õigus on, saab see varem või hiljem pädeva organi poolt kinnitatud.

Häppi uut jeer!

Head uut, kallid sõbrad. 2005 läks, et teha ruumi 2006-le. Jälgisin kohtade vahetust Vabaduse väljaku äärest, otse Harjumäe jalamilt. Esimest korda. Linnarahva raha eest korraldatud ilutulestik oli ilus ja kulutatud raha väärt. Linnarahvas rõõmustas, kulistas sampust ning plõksutas paugutajate ja oma ilutulestikega. Mitmed olla haavatagi saanud. Joovastus oli üleüldine. Voodisse sain kolme ajal. Kõik oli hästi.

Uue aasta esimene päev kulus toibumisele. Teisel võtsin midagi suurt ette - kebisin kinno, sest koolilaste rõõmuks lasti CC Plazas piletihinnad alla, ja vaatasin King Kongi. Peter Jacksoni teine fantaasia ei raputanud nii palju kui LOTR saaga. Aga rõõmustas ikkagi. Efektid ilusad ja kallid. Palju emotsioone. Minu kõrval istunud teismeeas neiu ei pidanud pingele vastu ja kukkus häälekalt nutma. Hiigelsuure gorilla kannatused tegid nukraks.