Rokk elab...rrrrnjahhhh

Käisin eile Õllesummeril. Elus esimest korda. Lauluväljakule saabunult ja seal pisut ringi tuianult kujutasin ette, kuidas ma täna kirjutan ajaveebis sellest, et üritus on muhe, inimesi palju, süüa palju, õlut palju ning, mis kõikse parem õlled kõik, sõltumata sordist, ühe hinnaga - 25 krooni. Sellest plaanist loobusin ma kohe, kui mina kõrva ja silma ette summerile pealavale ilmus Tanel Padar & The Sun. Mehed sõna parimas tähenduses rokkisid. Võimsad kitarri riffid tekitasid judinaid. Lood olid rajud ja muhedad. Karjusin ja röökisin. Hüppasin ja kargasin. Nautisin. Nii kaua, kui keegi viitsib kodukamaral kvaliteetset rokki tinistada, võib kasvõi miljon Nexust mööda eesti vabaõhulavasid tuuritada. Mul savi. Peaasi, et keegi rokib.

Beatles'i tribuut oli ka eile. See oli tegelikult minu summerikülastuse peamine ajend. Beatles ju ka rokkis, ca 40 aastat tagasi. Aga tribuut ei rokkind. Tribuut oli laisk. Esinejad interpreteerisid kvaliteetselt aga uniselt. Just siis, kui teadustati lugu, mis tõsiselt hea ning sa vaikselt oma häälepaelad lahti kõhatasid, et kaasa jöriseda, selgus, et heast loost on tehtud teisene remix. Aga milleks? Mnjah. Siiski...väga kõva oli Marju Kuut, kes laulis lugu "Let It Be", sümpaante oli ka Aarne Lauri, kes laulis ma küll ei tea, mis lugu aga hästi:)